Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jääb 100 valda
Detsembris esitasid maavanemad siseministrile omapoolsed nägemused omavalitsustes toimuvatest muutustest. Nende ettepanekute alusel on siseministeeriumis valmimise lõppjärgus haldusterritoriaalse reformi kava, mis jätab alles umbes 100 omavalitsust, mille rahvaarv peab olema 8000 ja 10 000 inimese vahel.
Siseminister Tarmo Loodus rõhutas eile, et kava on alles valmimisjärgus ja pärast heakskiitmist valitsuses arutatakse see veebruaris-märtsis läbi asjassepuutuvate valdade ja maavalitsuste esindajatega. ?Neis numbrites pole midagi absoluutset ja alati jääb ruumi eranditeks,? ütles Loodus. ?Eesmärgiks on, et omavalitsus ei läheks väga suureks, et inimene ikka tunneks oma valda.?
Võru maavanem Mait Klaassen pidas oluliseks, et vald omadega välja tuleks. ?On fakt, et näiteks 900 elanikuga vald ei tule omadega välja,? märkis ta. ?Samas pole ka väga hea, kui omavalitsuse territoorium liiga suureks läheb.?
Võrumaale jääb tõenäoliselt 4?5 valda, mis Klaasseni hinnangul on üsna optimaalne. ?Kui maavalitsus oma ülesannetega hakkama saab, siis on inimesel üsna ükskõik, kus ta asub,? väitis Klaassen.
Klaasseni hinnangul võiks Võrumaal üheks erandlikuks piirkonnaks olla Varstu-Mõniste kant, mis on väga hõreda asustuse ja paksude metsadega.
Osa omavalitsusjuhte on valdade liitmise vastu. Detsembri keskel asutasid üheksa maakonna omavalitsuste esindajad koguni alternatiivse haldusreformi komisjoni, et viia reform läbi nii, nagu rahvas soovib.
Haldusterritoriaalseks reformiks on esialgu planeeritud 150 miljonit krooni, kuid Looduse sõnul sõltub täpne vajaminev summa läbirääkimiste käigus tõstatunud probleemidest, lahenditest ja riigi võimalustest.
Siseministeeriumi eelarves on järgmisel aastal haldusreformiks ette nähtud 2,6 miljonit krooni, mis läheb täiendavateks uuringuteks kohalike elanike eelistuste kohta.
Mitmes piirkonnas tuleb maavanemate hinnangul enne halduspiiride muutmist teha aga sadu miljoneid kroone investeeringuid infrastruktuuri ja eelkõige teedesse, et uued omavalitsuskeskused oleksid kiiresti ja kergesti ligipääsetavad kõigile elanikele.
Kuigi riik suurendab järgmise aasta eelarvega omavalitsuste tulubaasi, et tule maakonnad ise kõigi vajalike investeeringutega toime.