Millega seletada vähest huvi Leedu Hoiupanga vastu?

04. jaanuar 2001, 00:00

Leedu ei ole viimasel ajal olnud huvitav piirkond investeeringuteks, tema majandusnumbrid on olnud kehvavõitu. Ka Taupomasis (LTB) on olnud suhteliselt nõrk esineja ja läbipaistmatu. Pluss see, et müügihind oli algselt määratud ja seda peeti ilmselt kõrgeks. Projekt ei ole aga ebahuvitav. Kui läbirääkimised õnnestuvad, on see Hansapangale strateegiliselt nagu rusikas silmaauku: ta saab jõuliselt sisse Balti suurimale ning ilmselt kiiresti kasvavale turule; ta pääseb ligi deposiiditurule; oma know-how? ja tehnoloogiaga saab ta LTB loodetavasti kiiresti ringi pöörata. Panganduse osa majanduse koguproduktis on Leedus selgelt väiksem kui Lätis ja Eestis, pangandus on vähem arenenud, kuid potentsiaal võimas.

Sellele ei oskagi ühest põhjust välja pakkuda. Ühelt poolt oli võib-olla see, et Hansapangal oli ehk seda ostu kõige rohkem vaja. Võrreldes teiste võimalike kandidaatidega, keda ka välja pakuti, oli see kõige rohkem kooskõlas Hansapanga strateegiaga. Ei saa öelda, et LTB puhul oleks tegu väga väljapaistva finantsasutusega. Teadaoleva info põhjal on neil umbes kaks korda nii palju kliente kui Hansapangal Eestis, suhteliselt suur varade maht, pluss suur deposiidituru osa ? pikemas perspektiivis on kindlasti tegu suhteliselt hea tehinguga. Võrdleksin seda Eesti Hoiupanga ülevõtmisega Hansapanga poolt, kuigi Leedus on pangandus veel vähem arenenud, kui oli siis, ent ilmselt hakkab jõudsalt Eestile lähemale sammuma.

Ilmselt tuleks vaadata erastamise ajastamist ? valimised seisid ees, ilmselt ka Leedu makroolukord peletab huvilisi eemale. Mul on jäänud mulje, et Leedus on erastamistehingud keskmisest läbipaistmatumad olnud, mis ei lisa atraktiivsust. Lisaks sellele ei ole veel midagi lõplikult välja öeldud, Hansapank on valitud läbirääkijaks. Samas on siiski kummaline, et nii suure turuosa vastu huvi nii väike oli, Ida-Euroopas on pankade konsolideerimine lõppfaasis. Samas nt Ungaris pole välispankadel kuigi hästi läinud. Ehk on see neid heidutanud.

Esiteks oli üldiselt teada, et LTB peaks tulema müüki alles 2001. a (tegeldi maapanga müügiga, mis ebaõnnestus). Potentsiaalsed välisinvestorid ei olnud alustanud mingit "luuret" LTB suunas, sest see tundus enneaegne. Teiseks, kui LTB erastamine augustis välja kuulutati, jäi aeg eeltöö tegemiseks liiga lühikeseks. Alustati siis, mil enamik Euroopa finantssektorist oli puhkustel. Hansapangal on kohapeal töötamas üle 100 inimese, kes said toetada due diligence protsessi. Meiegi jõudsime kodutööga vaevu valmis ning 2. oktoobriks pakkumise sisse anda.

Suurim probleem oli protsessi kokkusurumine ning kiirustamine (valimised olid tulekul). Sellele lisandub teadmine, et LTB pole Baltimaade kõige edukam pank ning Leedu majandus on teiste Balti riikidega võrreldes mõõnast aeglasemalt üle saamas. Lõpuks teadmatus: mida toovad kaasa valimised.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing