Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tõmmeldes edukust ei saavuta

Erki Varma 04. jaanuar 2001, 00:00

Päevaks, mil Urmas Laur läks end kuulutuse peale kinnisvarabüroosse Vikman Vara maakleriks pakkuma, oli tal teadmisi sedavõrd, et kõhklemata lükati talle ette juhataja tool. Järgmisel päeval intervjueeris vastne juhataja juba ise sama kuulutuse peale kohale tulnud tööotsijaid.

Urmas Laur mõtles ülikoolis käies pikalt, millisele alale keskenduda. Edukas korterileidmine vennale aitas liisu langetada kinnisvara kasuks. Tollal 21aastane noormees uuris hoolikalt läbi kõik korteri ostu-müügi kuulutused ja viis end olukorraga kurssi. Lisatarkust nõutas hakkaja üliõpilane ka väliseestlastelt, kes kinnisvaraga tegelesid.

Vikman Varas töötatud poolteist aastat jäi Urmas Laurile ainsaks ajaks, mil ta kinnisvaraäris palgatööline oli. Praegu teab mees kindlalt, et tema hind Eesti tööjõuturul on vabadus.

Oli küll. Tallinna Tehnikaülikooli II või III kursusel jõudsin äratundmisele, et pean tegema valiku mingisuguse ala kasuks. Valisin kinnisvara, sest see tundus uus ja huvitav. Hakkasin jälgima kinnisvarakuulutusi lehtedes, samal ajal saatsin päris palju kirju ka kinnisvaraga tegelevatele väliseestlastele, et küsida, kuidas kinnisvaraäri alustada ja selles valdkonnas tegutseda.

1991. aastal otsiti kinnisvaramaaklerit firmas Vikman Vara. Valmistusin tõsiselt töövõtuintervjuuks ja siis juhtus nii, et firma pakkus mulle kohe juhi kohta. Järgmisel päeval intervjueerisin juba ise inimesi, kes sama kuulutuse peale tulid. Sellest sündis esimene kinnisvaraprojekt. Lahkusin Vikman Varast 1992. aasta lõpus, siis muutusin palgatöötajast ettevõtjaks.

Tegime koos endise Kaubandus-Tööstuskoja juhi Peeter Tammojaga kinnisvarafirma, mille nimi oli aktsiaselts SPD. Firma all asutati kaubamärk Uus Maa, hiljem tekkis sellest eraldi kinnisvarabüroo Uus Maa.

Eelmise aasta kevadel hakkasin tegelema internetipõhise kinnisvaraäriga, mis on uueks väljakutseks.

Kiusatusi on olnud ? näiteks sukelduda kinnisvara kõrvalt ka teistesse projektidesse. Õnneks ei ole seda seni juhtunud. Ma ei tea, kas see on mingi alalhoiuinstinkt või mis. Seetõttu õnnestus mul kõrvale jääda 1997. aasta börsikrahhist ja mõnest teisestki eksisammust. Olen püüdnud ikka jääda oma liistude juurde.

Tänaseks on valdkond ka täpsustunud ? oleme püüdnud jääda kinnisvarakonsultatsioonide andmise juurde. On loodud hea ja toimiv meeskond, minu mure on tööd strateegiliselt koordineerida. Portaalitegemine pakub huvi.

Kui raha on edukuse mõõt, siis ma väga edukas ei ole. Kui edukuse mõõt on avalik arvamus, siis ma olen alla keskmise tuntud isik. Ainuke valdkond, kus ma olen tugev ? arvan ? on kinnisvara. Ma olen hea professionaal.

Ma olen sellele palju mõelnud. Arvan, et edu määravad isikuomadused. Et lüüa ärimehena läbi, ei aita ainult õppimisest ja soodsast taustast. On ju palju väga erineva taustaga inimesi, kes on võrdselt edukad.

Olulised omadused on kindlasti tahtejõud, töövõime, avatus. Oskus tähele panna õigeid signaale ja nendele reageerida. Tegutsemistahe. Seda, mis on õige, teavad paljud, kuid paraku vähesed teevad. Edukas olemine tähendab millegi ärategemist ? algusest lõpuni ? tekitades lisaväärtusi.

Võib-olla see, et olen jäänud oma liistude juurde ? ei ole hakanud tõmblema või hüplema ühelt alalt teisele. Elu on näidanud ? mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem saan aru, kui rumal olin aasta tagasi ja aasta pärast mõtlen, kui rumal olin täna. Ma mõistan, et ei ole jõudnud ülima tarkuseni ? seega ei ole piire.

Kuna ma olen natuurilt väga alalhoidlik, siis ei ole suuri ebaõnnestumisi olnud. Võib-olla kõige suurem viga ongi see, et olen aeg-ajalt ignoreerinud neid signaale, mida on mulle saatnud ümbritsev keskkond ? turg, kliendid, konkurendid. Nii kui ignoreerin, nii ma mingi apsu teen. See tuleneb ehk liigsest enesekindlusest.

Probleeme on igasuguseid, igas suuruses, iga päev. (Pikk paus.) Järjekindlus on kõige olulisem. Kui ma näen, et on mingi probleem, siis ma analüüsin, hangin informatsiooni, teen otsuse, ja kui olen veendunud, et see on õige, siis ei hakka tõmblema ? jään enda juurde. Näiteks tahtsime 1992. aastal müüa Uus Maa kaubamärgi alt hindamisteenust ? see ei õnnestunud. Käisin siis pangast panka ja üritasin neid veenda, et nad meilt seda teenust telliks. Kulutasin, vaatamata äraütlemistele, järjekindlalt uksi. Uskusin ideesse ega jätnud jonni. Ja kui ühel hetkel jõudsid pangad samale äratundmisele, siis see andis meile väga hea stardipositsiooni, sest pankadel olid meie koordinaadid.

Lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli 1992. aastal. Konkreetseid igapäevaseid teadmisi ma sealt ei saanud, pigem süsteemse mõtlemise oskuse. Magistriõppes olen Eesti Kõrgemas Kommertskoolis. Sealt sain juba rohkem spetsiifilisi, igapäevatöös vajaminevaid teadmisi.

Paar aastat tagasi oli mulle Amazon.comi avastamine enese jaoks aastasündmuseks. Hakkasin sealt kirjandust tellima, eelkõige just edukate inimeste biograafiaid. Biograafiatest ammutab kõige rohkem uusi huvitavaid võtteid, suhtumisi, inspiratsiooni ? kuidas erinevaid projekte käivitada, inimesi motiveerida.

Mõjutust olen saanud paljudelt isikutelt. Võiks nimetada Sam Waltonit, kes on rajanud Wal-Marti impeeriumi ? hüpermarketite keti. Tema raamatutest sain väga palju inspiratsiooni ja see oli minu jaoks läbimurdeks. Kindlat eeskuju ei ole.

No ma tahaks loota, et minu Elu Tegu seisab veel ees ? kuigi midagi on juba tehtud ka. See tegu võiks olla midagi sellist, mis muudaks miljonite inimeste elu paremaks. Kuidas seda nüüd saavutada, see on juba keerulisem. Tahaks midagi ära teha väga paljude inimeste jaoks.

Konkreetseid summasid ma nimetada ei tahaks ? kindlasti peab olema mingi summa, mis kataks minu normaalsed tarbimisharjumused, see jääb igas kuus kuskil 20 000?30 000 krooni piiresse.

Hetkel on tekkinud selline privileeg, et ma ei pea tegema asju ainult raha pärast. Minu jaoks on olulisem väljakutse. Kui seda pole, siis ei aita ka raha. Olen harjunud omapäi käima ? palgatöö tegemine tähendaks kellelegi allumist ja seega tekiks konflikt. Ilmselt eelistan tegeleda väiksemamastaabiliste asjadega, kuid ma pean säilitama vabaduse alustada tööd, kui see on vajalik, lõpetada, kui on vajalik, puhata, kui on vaja.

Kuna mul on püsimatu loomus, siis peab puhkus olema aktiivne ? tahan uusi asju näha ja mõista, käia erinevates kohtades, kohata uusi inimesi, saada uut mõtteainet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing