Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA presidendi esimene eksisamm

04. jaanuar 2001, 00:00

George W. Bush võtab võimu üle keerulistes oludes: sünged pilved USA majanduse kohal kogunevad, andes märku majanduskasvu aeglustumisest või saabuvast seisakust.

Vaatamata vabariiklaste enesekindlusele on ülimalt kahtlane, kas uus administratsioon suudab säilitada USA majanduse praegust kasvutempot. Bushi otsus teha suuri maksukärpeid on praegusel hetkel täiesti sobimatu, sest tegemist on lühiajalise, kuid majandusele pikas perspektiivis kahjulikult mõjuva lahendusega. Kõige õigem, mida Bushi administratsioon saaks praegu majanduse tervendamiseks teha, oleks ajada konservatiivset poliitikat. See aitaks tagada, et majanduslangus jääb lühikeseks ja selle mõju väikeseks.

Sellised sammud nagu suured maksukärped või intressimäärade järsk langetamine on määratud läbikukkumisele. Need riigid, kes hoiavad oma majanduskasvu kunstlikult kõrgel agressiivse maksu- või rahapoliitikaga, põrkuvad varem või hiljem finantsprobleemidele, mida nad lahendavad aastaid. Praeguse administratsiooni majanduspoliitika tundub olevat pigem lühi- kui pikaajalise perspektiiviga. Bush väidab, et tema ettepanek vähendada makse 1,3 triljoni dollari võrra on parim kaitse majanduslanguse vastu. Veel valimiskampaanias esitas ta seda kui pikaajalist vahendit, kuid nüüd on selge, et peaeesmärgiks on säilitada USA majanduse praegune kasvutempo. Siin peitub rida ohtusid. Esiteks see, et ettepaneku arutelu hakkab venima ja nõrgendab ettevõtjate ja investorite usaldust. See tekitaks suurt ebakindlust finantsturgudel ja Föderaalreservi juhtide hulgas. Teiseks, suured maksukärped kastreeriksid Föderaalreservi, mis on seni suutnud majandust intressimäärade muutmisega jahutada.

Kolmas ja kõige suurem oht on, et suured maksukärped nõrgestavad ülejäägiga eelarvet, millele kogu majanduskasv on toetunud. Suured maksukärped ja kasvutempode järsk langus tekitaks uue eelarvedefitsiidi ja muudaks majanduse haavatavaks.

Ameeriklased on mõne aastaga harjunud suhtuma majanduskasvu ja aktsiahindade tõusu kui oma põhiõigusesse ega ei kujuta enam ette, et nad võivad pöörata langusele. Ülioptimistlikes ennustustes uue majanduse kohta lubatakse igavest rikkust ja täistööhõivet. Selles kõiges on liiga vähe reaalsust ja liiga palju ebarealistlikke ootusi. Tõsi on see, et tänu uuele majandusele on USA tootlikkus kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Samas on säilinud oht, et majanduskasv aeglustub või algab seisak. Veelgi vähem on usutav, et ettevõtete aktsiahinnad jäävad sadu kordi suuremaks kui nende äritulud.

Vähenema on hakanud IT-investeeringud. USA ettevõtted on teinud suuri investeeringuid arvuti-, e-äri-, logistika- ja kommunikatsioonisüsteemidesse. Ajavahemikus 1993-1999 kasvasid investeeringud arvutite riist- ja tarkvarasse 19%, moodustades peaaegu poole koguinvesteeringutest põhivarasse. Investeeringute tempo aeglustub, sest ettevõtete IT-seadmete tase on piisavalt hea ega nõua ajakohastamist. Üks ettevõte teise järel teatab oma kasumiprognooside vähendamisest. Aktsiahinnad, eriti tehnoloogiasektori ettevõtete aktsiad, on alates märtsist langenud umbes poole võrra.

Investeeringud omakorda suurendasid tarbimist. Et tarbimine ja investeeringud kokku kasvasid palju kiiremini kui tootmine, suurenes ka kaubanduse puudujääk, mis on praegu 400 miljardit dollarit aastas. Seda puudujääki katsid USA majandusse tehtavad välisinvesteeringud, mis suunduvad peamiselt aktsiatesse ja võlakirjadesse. IT buum tekitas kujutelma, et Ameerika majanduse kasvutempod jäävad kõrgeks ka tulevikus ja tagavad kõrge tootluse aastateks. Kõrged kasumiootused vallandasid aktsiahindade erakordse kasvu aastatel 1996-1999. Viimase aja sündmused majanduses siiski näitavad, et uuele majandusele pandud lootused on olnud ebareaalsed.

Nüüd oodatakse, et Föderaalreservi juht Alan Greenspan tuleks ja päästaks Ameerika. Intressimäärade alandamine aitaks hoida tarbimist praegusel tasemel, kuid ei suurendaks investeeringuid. Probleemi raskendab asjaolu, et intressimäärade vähendamine ei ole soovitav ajal, kui USA dollar nõrgeneb ja majanduses on saavutatud praktiliselt täistööhõive. Föderaalreservi käsutusse on jäänud väga vähe võimalusi juhtida USA praegust majandustsüklit.

Ja et asi oleks veelgi lootusetum, on USA kongressis vabariiklased ja demokraadid võrdselt esindatud ja Bushi kui presidendi enda legitiimsus kahtluse all.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing