Vaskkaabel ei kao kuhugi

Ants Liiv 04. jaanuar 2001, 00:00

Kohtvõrkude eilne päev oli koaksiaalkaabliga omavahel ilma keskseadmeta (võrku jagav hub, switch) ühendatud arvutid. Täna kasutatakse arvutivõrkude loomisel tehnoloogiat, mille juures mängib olulist rolli nn keerupaarikaabel. Nähtav vahe vana ja uue tehnoloogia vahel seisneb selles, et kui koaksiaaltehnoloogia puhul arvutikaablit vigastada või katkestada, langeb rivist välja kogu arvutivõrk, siis keerupaari tehnoloogia kasutamise korral langeb võrgust välja vaid vigastatud kaabli otsas olev arvuti. Keerupaarivõrkudes on kasutusel ka hub või switch, mille ülesandeks on juhtida informatsiooni liikumist serveri ja arvutite vahel. Hub ühendab lihtsalt arvutivõrgu seadmed omavahel kokku, switch püüab aga lisaks ühendamise funktsioonidele arvutivõrgu seadmete vahel liikuvad infopaketid nii ära kommuteerida, et need ei segaks ülejäänud seadmeid. Praegu on trend switch?idel ehitatud võrkudele, sest need tõstavad nii arvutite kui arvutivõrgu töökiirust. Arvuti ei pea enam tegelema temale mittemääratud infopakettide analüüsiga ja hub?idel baseeruvates võrkudes see just ongi nii.

Arvutivõrgu juures mängib rolli selle läbilaskevõime. Ligi viie aastaga on nõudlus sagedusriba järgi arvutivõrgus sajakordistunud. Kui umbes viis aastat tagasi oli selleks 10 MBps, siis täna läheneb see juba 1000 Mbps-le (1 GBps). Nii suure läbilaskevõimega arvutivõrke vajavad eeskätt ettevõtted, kellel on vaja suuri infokoguseid võimalikult vähese ajaga edasi-tagasi transportida. Eestis võiksid sellisteks ettevõteteks olla pangad, kes juba on teinud enda võrgud suure perspektiivitundega, energeetikafirmad, aga miks mitte ka näiteks haigekassa. Siinjuures tuleb märkida, et suuri kiirusi ei ole kõikjal vaja.

Võrgu läbilaskevõime omakorda oleneb kasutatavast tehnoloogiast ? vaskkaablist, fiiberkaablist, kaabel-TVst ja aktiivseadmetest. Aktiivseadmete tootjad, nagu Cisco, D-Link, Hewlett-Packard, 3Com jt, on tulnud välja uute kiiremate tooteperekondadega, mis võimaldab ettevõtetel senisest paremini arvutivõrke ära kasutada. See sisaldab kohtvõrgu, veebi, traadita võrgu ja heli edastamise võimalusi ning võimaldab integreeritud lähenemist ka klientidele. Uued switch?id lubavad kasutada 1 GB/s kiirusi (Gigabit Ethernet, 1 GB/s läbilaskevõimega kohtvõrk) andmekeskusest (data storage) kuni lauaarvutini kas siis vask- või fiiberkaabli abil. Nii näiteks võimaldavad 3Comi switch?idel üles ehitatud võrgud kasutada võrgu vahemälu (cache), tulemüüri jm kohtvõrgu võimalusi olenemata ettevõtte äritegevuse tüübist. Lähitulevik toob traadita kohtvõrkude (Wireless Network) leviku laiemalt ka Eestisse. Hetkel on traadita kohtvõrgulahendused juba mitmel pool installeeritud. 11 MB/s raadiovõrgukaardiga varustatud laptop?i kasutaja saab liikuda ligi 100 m raadiuses ja ei pea enam takerduma juhtmetesse.

Raadiovõrke võiks täna hinnata nii, et neil on oma ni??, kuid neist ei tule veel juhtmetega LANile tõsist konkurenti. Esile kerkivad ühenduse kvaliteedi tagamise probleemid. Kohtvõrk kipub jääma traadiga võrguks, kuigi majadevahelisi ühendusi saab ehk teinekord paremini teostada raadio teel. Suuremat ala katvatele traadita võrkudele on ohuks külmade-soojade õhutemperatuuride vaheldumine, vihm, udu, lumeräitsakad, samuti antennide lumega kattumine. Raadiolink on ühenduse loomiseks kiire ja mugav, kuid tema stabiilsuse tagamine ei pruugi olla kerge. Teda tuleb eelistada olukordades, kus mobiilsus on esikohal ning ei ole nõutud suuri töökiirusi ja ei esitata võrgule kõrgendatud turvanõudeid. Nii et vaskkaabel ei kao kuhugile.

Seda, milliseks kujunevad nõuded arvutivõrkudele viie aasta pärast, on täna raske prognoosida. Kindlasti kasvavad andmemassiivid, Internet hakkab paremat pilti ja heli edastama. Kõik need ja sajad uued võimalused vajavad kiiremat ja suurema läbilaskevõimega arvutivõrku. Kiired võrgud leiavad kasutamist ASPde ehk tarkvararentijate poolt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing