Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Järgmist riigikogu koosseisu saab valida interneti teel

Kalev Kallemets 05. jaanuar 2001, 00:00

Justiitsministeeriumis peeti eile IT- ja õigusspetsialistide nõupidamine, mille ülesanne on esitada justiitsministrile eelnõu muudatuste tegemiseks seaduses, millega valimised internetis oleks võimalikud juba 2003. aastal.

Justiitsminister Märt Rask loodab seadusemuudatused esitada valitsusele märtsi esimesel nädalal. Raski sõnul on oluline selles küsimuses avalik konsensus, kuivõrd tegemist on tõsise põhiseadusliku küsimusega. ?Pole vahet, kuidas valida, välja tuleb selgitada valija tahe? ütles Rask. Ta toonitas, et interneti kui valija eelistuse avaldamise kasutamine vahendina on täiesti põhiseaduslik.

Põhiseaduse paragrahv 60. kohaselt valitakse riigikogu liikmed vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. ?Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.? Neid põhimõtteid täidavad e-valimised justiitsministri sõnul täielikult.

Justiitsministeerium valmistab ette asjakohase seadusandluse, viib teema valitsusse ja tutvustab ideed avalikkusele. Süsteemi sisulise installeerimise ja rakendamisega hakkab tegelema valimiskomisjon. Esialgse kava kohaselt toimub e-valimiste peaproov ühe omavalitsuse piires 2002. a kohalike omavalitsuste valimistel.

Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul saaks e-valimiste tõttu rohkem hääli need poliitilised jõud, kelle toetajaskonnas domineerivad nooremad inimesed, praegustest parlamendierakondadest seega Reformierakond ja Isamaaliit.

Kivirähki hinnangul on tähtis, et valimistulemus oleks legitiimne ka kodanike silmis: ?Arvutivõrgus aga võib nii palju sellist juhtuda, mis usaldust valimistulemuste vastu kõigutab.? Kindlasti peaks Kivirähki ütlusel enne valimiste internetti kolimist saama internetikasutus ühiskonnas valdavaks.

Märt Raski hinnangul pole siiski seni interneti vastu avalikkusel piisavat usaldust vaatama sellele, et ligi pooled Eesti kodanikud kasutavad regulaarselt arvutit ja enam kui kolmandik internetti.

ASi Privadori tegevjuhi Tarvi Martensi sõnul maailmas läbi viidud mitu edukat pilootprojekti, mis annab julgust oletada, et 2003. aastaks võib stabiilne ja turvaline tehniline lahendus valimisteks internetis valmis olla. ?Maailmas ei ole kujunenud standardlahendust elektroonilisteks valimisteks ning teemast on kujunenud rakenduskrüptograafia eriharu,? rääkis Martens.

Tema hinnangul on möödapääsmatult vajalik riiklik ID-kaart või sarnase tõestusväärtusega elektrooniline tuvastusvahend, sest elektrooniline valimine vajab isiku elektroonilist tuvastamist.

Privadori juhi hinnangul moodustabki enamiku kulust isikute tuvastamine ehk ID- kaart: ?Riik teeks suure heateo nii elektroonilistele valimistele kui ka muudele sarnastele projektidele, kui tal oleks oidu suruda elektrooniline identiteet jõuga kodaniku rahataskusse.?

Martensi hinnangul oleks sellise lahenduse pakkumine Eesti firmadele jõukohane.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing