Kaubavedu Rootsiga takerdus

Sulev Oll 05. jaanuar 2001, 00:00

Meritsi toimuv kaubavahetus Eesti ja Rootsi vahel, mis muutus probleemseks senise Rootsi-suunalise operaatori Estline?i asendumisel Hansateega, võimendus eile õhtul, kui sattus kahtluse alla Regina Balticu väljumine Tallinnast.

See oleks tähendanud olulist tagasilööki Eesti ja Rootsi vahelises kaubavahetuses. Nimelt mahutab Baltic Kristina, mis Regina Balticu asemel liinile saata kavatseti, tunduvalt vähem kaupa.

Seoses muudatusega jäänuks ära ka Baltic Kristina sõit Paldiskist Kapellskäri. Olukorda teravdas asjaolu, et juba hommikul Kapellskäri startima pidanud mootorlaev Kapella jõudis Paldiskisse alles eile lõuna ajal.

Varem olid probleeme Hansateega esile tõstnud autovedajad, kes pole kaubaveoks Rootsi suutnud Hansateega sobivat lepingut sõlmida ning on sunnitud tegema sadade kilomeetrite pikkuse ringi, sõites Rootsi Lätis asuva Ventspilsi kaudu.

Ventspilsi ja Västerviki vahel sõitval laeval edestasid Eesti autod jõulude eel arvukuselt oma Balti konkurente tunduvalt. Kolmekümnele Eesti autojuhile sekundeeris 23. detsembril vaid mõni lätlane ja leedulane. ?Läbi Ventspilsi Rootsi sõitmine on Eesti firmade seas kasvanud,? kinnitas ka firma Transocean Eesti OÜ tegevdirektor Ülle Lipre, kes tegeleb uute kaubalaevaliinide avamisega Tallinna ja Rootsi sadamate vahel.

Üks suurematest vedajatest, kelle autod Tallinna suundumise asemel nina Läti poole keeravad, on Raplamaal tegutsev RA-SAT. ?Aasta lõpul ja selle aasta esimesel kuul me Eestist Rootsi sisuliselt sõita ei saa,? kinnitas firma juht Valdur Siilbek. ?Ventspilsi on aga meilt peaaegu 500 kilomeetrit.?

Ventspilsi sadamat kasutab Tallinna ja Paldiski kõrval ka Baltazar Transport. ?Paldiski?Kapellskäri liin ei kannata esialgu mingit kriitikat,? ütles firma pealogistik Arvo Pajo. ?Nüüd peame aga Taani suunduva auto panema Rootsi asemel hoopis Kieli suunduva laeva peale.?

Ventspilsi eelistamist kinnitas ka ühe väiksema firma juht, kes oma nime avalikustada ei soovinud.

Estline?i asemel uuest aastast Rootsi liinidel opereeriva Hansatee turundusdirektori Viljar Jaamu sõnul pole nad tõesti kõikide vedajatega lepinguid sõlmida suutnud, aga aega on veel 15. jaanuarini. ?Räägime läbi umbes 20 kliendiga päevas, loomulikult on eelised suurematel klientidel ja neil, kes pole viivitanud teenuse eest maksmisega,? ütles Jaamu.

Kaudselt kinnitas seda põhimõtet ka Valdur Siilbek, kelle sõnul pole firma parimate maksjate killast. ?Aga kokkuvõttes oleme maksmisega siiski hakkama saanud,? kinnitas ta.

Lepingu sõlmimist ja rahuolu Hansateega kinnitas aga üks suuremaid Rootsi vedajaid RMW. Firma juhi Taivo Kuusingu sõnutsi on neil Hansateega tekkinud parem kontakt kui Estline?iga.

Samas tõdes Kuusing, et kui keegi tuleb parema pakkumisega, kaalutakse ka seda varianti. ?Aga leping Hansateega jääb igal juhul,? sõnas ta.

Olukorras, kus kõik potentsiaalsed kliendid pole veel Hansateega lepingut sõlminud, tuleb turule konkureeriv firma VV Line, hakates sõitma nii Tallinna ja Stockholmi kui ka Tallinna ja Stockholmist 260 kilomeetrit lõunas asuva Västerviki vahel. Seni on firma kolm korda nädalas sõitnud liinil Ventspils?Västervik.

Uus laev tuleb Tallinna?Västerviki liinile järgmisel reedel ehk 12. jaanuaril ja hakkab väljuma kord nädalas. ?Usun, et Põhja- ja Kesk-Eesti autovedajad eelistavad laeva peale minna Ventspilsi asemel Tallinnast,? ütles VV-Line Eesti agendi Transocean Eesti OÜ tegevdirektor Ülle Lipre.

17. jaanuaril peaks liinile tulema ka teine laev, mis hakkab kolm korda nädalas sõitma Tallinna ja Stockholmi vahel. Kinnitamata andmetel pakub VV-Line Hansateest veidi madalamat veohinda.

Uue laeva tulek võib huvitada ka ekspedeerijaid, kes pole rahul sellega, et Hansatee kauba ülepäeviti senise Tallinna asemel Paldiskisse saadab. ?Tund-paar mängib meie töö juures olulist rolli,? kinnitas DSV Samson Transport Rootsi impordi juht Indrek Hinno.

Konkurentsi tekkimine võib tähendada hinnalangust, samas ei pruugi seda piisava klientide arvu puhul tulla. ?Kui mõlemal vedajal on laevade täituvus 70?80 protsenti, ei pruugi hind alla minna,? rääkis Valdur Siilbek.

Hansatee on veohindu juba tõstnud ja ei välista ka edaspidiseid muudatusi. ?Samas on suuremate klientidega hind aastaks kokku lepitud,? kinnitas Jaamu. ?Seda hinda võivad muuta vaid suuremad ootamatused.?

Mullu kümne kuuga veeti Eestist Rootsi kaupa kokku ligi 8,7 miljardi krooni eest. Rootsi osakaal Eesti ekspordist moodustab viiendiku, millega Rootsi on Eesti suuruselt teine ekspordipartner Soome järel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing