Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Külm ilm hakkab autoomanikke kimbutama

05. jaanuar 2001, 00:00

Esimene töö on vahetada vajadusel ära mootoriõli. Optimaalse viskoossuse ja kvaliteediga õli määrib mootorit piisavalt ka külmkäivitamisel, ei koorma starterit akut (nt 5W40 on vähem tundlik kliimamuutustele kui 10W30).

Kuna aga õlivahetus sõltub paljudest asjaoludest, nagu näiteks õli kvaliteet, läbisõit ja tehase poolt antud tehnohoolde intervall, ei ole sageli võimalik planeerida õlivahetust just sügiseks. Sellisel juhul tasuks abi otsida õlilisanditest, mis samuti määrdeomadusi parandavad. Kvaliteetsed õlilisandid tõstavad mootori kulumiskindlust, mis kipub madalatel temperatuuridel ja läbitud kilomeetrite järel tasapisi kaduma.

Meie kliimas vahelduvate külmade ja soojade perioodidega tekib kütusepaaki paratamatult kondensvesi. Seda soodustab tühi kütusepaak, mistõttu on soovitav hoida kütusepaak terve talve vältel võimalikult täis. Samuti satub vett paaki tankimiste käigus ning sageli ka ebakvaliteetse kütuse kasutamisel. Kütusepaagis olev vesi on ohtlik mitmel põhjusel. Esiteks on vee külmumistemperatuur 0 °C. Madalatel temperatuuridel vesi jäätub, kütusetorudes tekivad nn jäätakistused ning kütus ei jõua silindrini. Halvematel juhtudel tuleb oodata mootori käivitamisega kuni ilmade soojenemiseni või lohistada auto paela otsas sooja garaa?i sulama.

Samuti tekitab vesi kütusesüsteemis korrosiooni, mis saab saatuslikuks metalltorudele ja muudele metalldetailidele. Nimetatud probleemide vältimiseks tuleb sõltuvalt mootori tüübist kasutada kas siis bensiini- või diislikütuselisandeid. Kvaliteetne kütuselisand seob endaga vee, puhastab kütusetorud sinna ladestunud jääkainetest jne. Lühidalt, teeb kõik selleks, et mootor töötaks tõrgeteta.

Diislikütusel on halb omadus temperatuuri langedes pakseneda ning kui tegemist on suvekütusega, siis võib külmaga kütuse pumpamine sootuks võimatuks osutuda. Enamik diislikütuselisandeid omavad kütet vedeldavaid lisaaineid, mis aitavad autoomanikku sellest ebameeldivusest säästa. Sestap on soovitav kasutada kütuselisandeid terve talve vältel.

Kindlasti tuleb enne esimesi külmi kontrollida jahutusvedeliku korrosioonikindlust ja külmumistemperatuuri, et mootor oleks korrektselt jahutatud ning salong samal ajal soe.

Külmumistemperaturi on võimalik määrata areomeetri abil, mis kujutab endast mõõtujukit, mille sukeldumissügavuse järgi näeb ära ka külmumistemperatuuri. Uued areomeetrid on märgistatud vastava skaalaga ja areomeetrite hinnad algavad 30 kroonist.

Paraku ei näita enamik areomeetreid korrosioonikindlust. Seda on võimalik määrata näiteks testri abil, mis näitab ühtlasi ka külmumistemperatuuri. Testriks on väike pabeririba, millel on kahte värvi testainet. Tester tuleb kasta sekundiks jahutusvedelikku ning paarikümne sekundi möödudes vaadata, mis värvi on testained muutunud. Pakendil toodud värvitabelil saab värve omavahel võrrelda ja vaadata, kui suur on vedeliku külmumistemperatuur ja kui suur korrosioonikindlus (külmumistemperatuur peaks Eesti kliimas olema ?36 °C). Sellised testrid maksavad kaupluses 10 krooni ringis.

Kui ühel või teisel põhjusel on tarvis jahutusvedelik välja vahetada, on pärast vana vedeliku välja laskmist tarvis jahutussüsteem läbi pesta. Selleks kasutatakse ainet, mis eemaldab ladestunud mustuse, jääkained ja rooste jahutussüsteemist ja radiaatoritest. Eriti oluliselt parandab sisepesu radiaatorite soojusjuhtivust. Pärast süsteemi uue jahutusvedelikuga täitmist tuleb kontrollida lekkeid, sest sisepesuga eemaldatud mustus võib tuua nähtavale mõne augukese süsteemis. Kui leke on väike, võib abi olla ka lekkepeatajast. See kallatakse jahutussüsteemi ? kui paari minuti möödudes on leke kadunud, on tõenäosus ?kergelt pääseda? üsna suur. Vastasel juhul on tarvis ette võtta juba tõsisem töö.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing