Öö pampajäneste seltsis ja päev jesuiitide jälgedes

Villu Zirnask 05. jaanuar 2001, 00:00

Looduse- ja loomasõpradele sobib 1-2päevaseks peatuseks El Palmari rahvuspark, mis jääb ligi 400 km Buenos Airesest Iguazu poole. Rahvuspark on Rio Uruguay kaldaäärse piirkonna ainus säilinud palmimets, kuigi põllumajanduse võidukäiguni 19. sajandi teisel poolel oli suur osa jõe ümbrusest palmide all. Jõe äärest leiab ka suplemaminekuks sobilikku liivaranda.

El Palmari loomadega tutvumiseks ei pea sügavale metsa jalutama, piisab, kui veeta ööpäev pargi telkimisplatsil. Keskpäeval luusivad seal ringi hiigelsuured sisalikud, kes tulevad ennast päikese kätte soojendama. Öösel on plats täis uudishimulikke, aga siiski pisut pelglikke viskat?asid ehk pampajäneseid. Varahommikuse äratuse eest hoolitsevad jõe ääres elavad linnud, kellest julgemad kõva häält tehes telkide vahel armastavad patseerida.

Rahvuspargi suurimad loomad on kuni 60 kg kaaluvad karpint?od (üks merisea liike). Nende ja ka enamiku teiste loomade nägemiseks peab telkimisplatsist veidi kaugemale jalutama, soovitavalt enne päikeseloojangut või varahommikul. Ohtlikke loomi El Palmaris peaaegu pole, ainsana peaks kartma yarara?d, tugeva mürgiga rästiklast, aga ?ansid tema peale sattuda on väga väikesed, rääkimata nõelata saamisest.

Ajaloohuviliste tarvis on 300 km kaugusel Iguazust San Ignacio Mini jesuiitide asunduse varemed. 18. sajandi keskel oli selles piirkonnas ? Argentina Misionese ja Brasiilia Rio Grande do Suli osariikides ning Paraguai idaosas ? 30 asundust rohkem kui 100 000 ristiusku pööratud indiaanlasega. San Ignacio Mini on neist 30st pindalalt kõige suurem ja kõige paremini säilinud ehitistega. Üks vähestest, mis ka arheoloogia alal võhikule muljet suudab avaldada.

1731. aastal elas San Ignacio hoonetes ligi 4500 inimest, kuid elanike arv hakkas kiirelt kahanema pärast seda, kui Hispaania kuningas jesuiidid 1767. aastal oma maadelt välja otsustas saata. 1810. aastaks oli asundus inimtühi, kasvas d?unglisse, ununes ja avastati uuesti alles 1897. aastal.

San Ignacio Minist 60 km kaugusele jääb Posadas, ligi 200 000 elanikuga linn, mis Buenos Airese poolt tulija lööb pahviks palavusega. Erilisi vaatamisväärsusi linnas pole, aga d?unglit meenutav keskväljak on sümpaatne ja sobib päikese eest varjumiseks. Posadas on Argentina-Paraguai piirilinn ja kasulik koht selles mõttes, et sealsest Paraguai konsulaadist saab kiirelt Paraguai viisa. Konsulaat on mõnusalt retrohõnguline, aga mitte ettekavatsetult: seal lihtsalt pole aastakümneid midagi muutunud.

Ka rannasõpradele on Buenos Airese?Iguazu tee ääres sobivaid peatuskohti. Kõige sobivam on ilmselt Colon, 15 000 elanikuga väikelinn 300 km kaugusel Buenos Airesest. Suvel (st detsembrist veebruarini) on Colon täis pealinnast tulnud suvitajaid ja linna viis plaa?i rahvarohked. Huvitav on linna sattuda pühapäeva hilisel pärastlõunal, sest siis peab iga Coloni autoomanikust elanik oma kohuseks sõiduriista rooli istuda ja Rio Uruguay äärsel tänaval mõned ringid teha. Nii tiirutab pühapäeval kella 4-5 ajal jõe ääres 5?10km tunnikiirusega enam-vähem katkematu autode rivi. Asja mõte on lihtne ? nii näeb, kas sõbrad ja tuttavad, kellega nädala sees pole aega suhelda, on ikka elu ja tervise juures.

Gualeguaychus, Buenos Airesest 220 km kaugusele jäävas linnas, on ujuma kutsuvat jõeranda vähem. Sinna tasub sisse põigata veebruarikuise karnevali ajal, kui te ei pea sel ajal just Rio de Janeiros või Bahias samalaadsel üritusel olema. Vähemalt argentiinlased ise kõrvutavad Gualeguaychu karnevali aukartust tundmata Brasiilia karnevalidega. Ka väljaspool karnevaliaega on linn portenjode ehk Buenos Airese elanike üks meelispaiku, kus suvist nädalalõppu veeta.

Jutuks olnud kohtade ?tüütu? külg on see, et heleda väljanägemisega inimesi kiputakse seal alailma sakslasteks pidama. Sellepärast, et Misionese ja Entre Riose provintsides elab palju saksa väljarändajate järeltulijaid ja nii käib seal ka suhteliselt palju saksa turiste. Saksa keele oskusest on selles kandis vahel rohkemgi kasu kui inglise keelest.

  • 1 Argentina peeso (ARS)= 1 USA dollar= 17 Eesti krooni

  • Argentina viisa saab eestlane Helsingist. Viisalõiv on 195 Soome marka (ca 507 kr), lisaks nõuab saatkond lennupiletite ja hotelli broneeringut, võib-olla ka pangakonto väljavõtet või reisit?ekke.

  • Ööbimiskohtade hinnad algavad Argentinas 10?12 dollarist (ca 170?204 kr) inimese kohta. Igas linnas nii odavaid kohti pole, aga 18?20 dollari (ca 306?340 kr) eest leiab juba kindlasti midagi. Ametlikke telkimisplatse koos pesemisvõimaluste ja muude elementaarsete mugavustega on Uruguay jõe ääres ka hulganisti, hind enamasti 5?8 dollarit (ca 85?136 kr) inimese kohta. Linnale kuuluvad telkimisplatsid on mõnel pool tasuta.

  • Sissepääs El Palmari rahvusparki maksab 5 dollarit (85 kr). San Ignacio Mini varemeid näeb 2,5 dollari (ca 43 kr) eest, ringkäik koos giidiga maksab 10 dollarit (170 kr).

kasulikke internetiaadresse:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing