Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valdadel kohustus oma teenuseid internetis pakkuma hakata
Siseministeerium tutvustas eile kolme haldusreformi paremaks läbiviimiseks valminud uuringut, millest üks käsitles omavalitsuste infotehnoloogilist arendamist.
?2003. aasta alguseks peavad omavalitsuste teenused internetis olema laialdaselt kättesaadavad,? ütles siseminister Tarmo Loodus. Praegu pakuvad internetis teenuseid vaid üksikud omavalitsused.
Omavalitsuste IT arengu uuringu projektijuht Baltic Computer Systemsi nõukogu esimees Ants Sild märkis, et ilma kaasaegsete IT-lahendusteta pole kvaliteetse teenuse pakkumine kodanikele võimalik juba praegu haldusreformist hoolimata.
?Hetkel on valdade infotehnoloogiline tase väga erinev,? lisas Sild.
Omavalitsuste IT-lahenduste vajalikule tasemele viimine läheb Silla ja Looduse väitel maksma alla 10 miljoni krooni. Sild selgitas, et vallad arendavad oma arvutiparke ka ise pidevalt. Veidi alla 10 miljoni krooni jääv riigipoolne projekt loob valdadele aluse, millelt ise edasi töötada.
?Euroopas algab selliste projektide maksumus 30-40 miljonit eurost, aga seal on ka mastaabid hoopis teised,? märkis Sild.
Järva-Jaani vallavanem Kalle Põld nentis aga, et nemad võivad ju olla valmis arvutite üles panemiseks ja inimeste välja õpetamiseks. Iseasi on, kas inimesed teenuse osutamise sellise vormi ka omaks võtavad, lisas ta.
?Eelkõige peab olema valmisolek, muidu pole mõtet ka investeeringuid teha,? lausus Põld. ?Noortega vast probleemi pole, vanemate inimestega see aga kindlasti kergelt ei lähe.?
Järva-Jaani vallavalitsuses on praegu püsiühendus olemas, internetti pääseb ka kohalikes raamatukogudes ja mõnes firmas.
Põld ei osanud öelda, kui suured võiks olla tema valla kulutused infotehnoloogiale, et oleks võimalik hakata netis teenuseid pakkuma. ?Vaevalt et seda praegu ükski vallavanem oskab öelda, pole ju veel visioonigi, kuidas see asi toimima hakkab,? nentis Põld.
Mõnede omavalitsusjuhtide skeptilisus haldusreformi osas on läinud nii suureks, et osa neist moodustasid detsembris alternatiivse haldusreformi komisoni, kes ootab siseministrit endaga väitlema 19. jaanuaril Pilistverre.
Loodus lubas sinna ka minna, kui alternatiivne komisjon formuleerib oma konkreetsed seisukohad, mille üle nad vaielda tahavad.