Lao tüüpi kauplused hõivavad turgu

Kaubanduspindade turul on viimase paari aasta jooksul käinud küll hoogne arendustegevus, mis aga siiski ei kinnita veel rahva ostujõu kasvu.

Aastalõpueelsed rahvast täis kaubakeskused võisid küll tekitada illusiooni aktiivsest ostubuumist, kuid inimeste ostujõud ei ole siiski oluliselt suurenenud. Pigem on tegemist mööduva uudishimuga, pankade agressiivse krediidipoliitika ja kingihooajaga. Seda kinnitab ka uute, avaturgudele alternatiiviks kujunevate laotüüpi kaupluste kasvav populaarsus toidu- ja esmatarbekaupade turul.

Tallinnas avati 2000. aasta jooksul neli Säästumarketi kauplust, lisaks sellele mitmeid kauplusi väljaspool pealinna. SuperNetto kauplusi avati Tallinnas kaks, kevadel valmivad selle keti poed ka Tartus ja Pärnus. Odavad laotüüpi kauplused on suunatud eelkõige hinnatundlikele tarbijatele. Eelkõige on need kauplused alternatiiviks seni veel domineerivale avatud turule.

Avatud turgude osakaal Tallinna toidu- ja esmatarbekaupade müügis on aastatel 1997-1999 stabiilselt üle 50%, mujal Eestis vähem. 2000. aasta EMORi uuringu andmed näitavad turgude külastatavuse vähenemist.

Hüpermarketid tõmbavad kliente väiksematelt toidukauplustelt. Võib eeldada, et hüpermarketite osakaal igapäevakaupade ostukohana on 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga veelgi hoogsamalt kasvanud. 1997. aastal oli hüpermarketite osakaal Tallinna toidu- ja esmatarbekaupade turul 4%, kuid siis oli tegemist vaid kahe hüpermarketiga. 1999. aastaks oli hüpermarketite arv kasvanud viieni ning nende osakaal 14%ni. 2000. aasta lõpuks on hüpermarketeid Tallinnas juba kaheksa, kusjuures viimase aasta jooksul turule lisandunud kolm hüpermarketit on oluliselt suurema müügipinnaga kui varem valminud. Ilmselt ulatub nende osakaal igapäevakaupade ostukohana praegu juba 20 protsendini. Hüpermarketite osakaal on kasvanud eelkõige väiksemate toidukaupluste, mitte avatud turgude arvel.

Laotüüpi kauplustest tuleb selge strateegiaga Säästumarketi keti kõrval juhtida tähelepanu uuele tendentsile kaubanduses ? piirid selvekaupluste ja selveladude vahel hajuvad.

Tihedast konkurentsist tulenevalt on mitmed hulgimüüjad avanud oma selveladude (Cash&Carry) uksed ka jaeklientidele. Selveladude idee on pakkuda hulgihinnaga kaupa väikestele jaeklientidele.

Põhiosa klientuurist moodustavad väikekauplejad (sh turul kauplejad) ning hotellid, restoranid ja kohvikud. Üksikute jaekauplejate osakaalu vähenemisega on kahanemas ka selveladude klientuur.

Logistika arenemisega on järjest suurem osa hotellidest, restoranidest ja kohvikutest huvitatud kauba kohapeal kättesaamisest, selle asemel et kaubale ise järele minna. Seega on selveladude tähtsus ladudena tasapisi vähenemas ja nende ümberkujundamine laotüüpi kaupluseks on loomulik areng, mis vastab ka meie klientuuri vajadustele.

Laopindade turul on käärid nõudluse ja pakkumise vahel ?rentnike maksevõime ei suuda rahuldada arendajate tulunõudeid.

Laopinna kasutajate ?valuläveks? kipub olema 50?60 krooni ruutmeetri eest kuus, kuid uute pindade renditase, mis arendajaid rahuldaks, peaks olema vähemalt 75 krooni m²/kuus. Kompromissvariantideks võib olla kas ise laoruumide ehitamine (riske hinnatakse madalamaks, üle jäävaid pindu võib ka välja rentida) või olemasolevate pindade renoveerimine. Viimasel puhul on üldjuhul võimalik ehituskulusid kokku hoida. Sellistel juhtudel on ka kaasaegsete pindade juures reaalne säilitada kuus 50?60 kr/m² renditase.

Lao ja eriti tootmispindade puhul on tegemist küllaltki spetsiifiliste nõuetega, mistõttu valitsevad nende puhul ka erinevad hinnatasemed ja ehituskulud. Uute soojustatud laopindade ehitusmaksumus ja seega ka võimalik müügihind algab 4500 kroonist ruutmeetri eest. Renoveerides võib hakkama saada kuni kaks korda väiksemate kuludega.

Autor: Veronika Ilsjan