Miks oodata aastani 2003

Artikkel

- Uudised
- 7. jaanuar 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks oodata aastani 2003
Justiitsminister Märt Rask tahab teha valitsusele ettepaneku viia järgmised riigikogu valimised internetti. ?Pole vahet, kuidas valida, välja tuleb selgitada valija tahe,? ütleb minister ja Äripäev on temaga päri. Ent miks üksnes riigikogu valimised?
Äripäeva meelest ei pea e-valimistega ootama aastani 2003 ? interneti teel võib valida juba kohalikud volikogud aastal 2002, tõsiseid takistusi selleks pole.
Riigikogu ja kohalike võimuorganite valimiste põhimõtted on ju sarnased ? valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane. Neid põhimõtteid täidavad interneti kaudu valimised nii ühel kui ka teisel juhul ühtviisi.
Eesti kodanike valimisaktiivsus on pidevalt ja murettekitavalt langenud ning kodanikukohust on siiani tõsisemalt täitnud vanemad inimesed. e-valimised on efektiivsemaid vahendeid, mis tooks ka rohkem nooremat rahvast valimistele. Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul saaksid aga seetõttu rohkem hääli need erakonnad, kelle toetajaskonnas on valdavalt nooremad inimesed ? Reformierakond ja Isamaaliit.
Võib-olla paneb aga just see seik väsinud tiigri taas energilisemalt hüppama. Päris tore vaatepilt oleks, kui Rüütlid, Reiljanid ja Treialid, laptop?id kaenlas, vallast valda valijatega kohtumas käies kihutuskõnelemise asemel rahvale arvuti kasutamist õpetavad.
Praegu kasutavad ligi pooled Eesti kodanikud regulaarselt arvutit, umbes kolmandik internetti. Aastal 2002 on need arvud kindlasti tublisti suuremad. Ainüksi eelmise aastaga kasvas interneti kasutamine 40%. See, et umbes 90% inimestest kasutavad arvutit tööl, ei tohiks probleeme tekitada ? eelhääletamine on alati nädala keskel.
Kohalikud omavalitsused peavad hakkama oma teenuseid pakkuma interneti kaudu aastast 2003, avaliku teabe seadus sunnib omavalitsused internetti juba suveks 2002, järelikult on vähemalt IT-pool valimisteks valmis.
Iselugu on inimeste valmisolekuga. Raski sõnul pole avalikkusel interneti vastu piisavat usaldust. Kuidas on ikka tagatud, et valija olen just mina, et mõni mitu korda ei vali, et häkkerid ei tembuta ega keegi netti mingi koleda viirusega ei nakata?
Enamikule küsimustele annab vastuse elektrooniline allkiri, seadus on jõus, lahendamata on aga isikute elektroonilise tuvastamise küsimus. Sellega peab valitsus kiirustama. Eestis on mitugi ettevõtet, kes suudavad siin valitsust aidata.
Pettusi ei julge e-valimistelgi välistada. Kes petta tahab, see ilmselt selleks ka võimaluse leiab. Pole ka võimatu, et esimeste e-valimistega kaasneb hulk segadust. Ent seda juhtub ka traditsiooniliste valimiste puhul. Meenutagem või USA presidendi viimaseid valimisi.
Internetiuskmatud võivad viidata Euroopa Liidule ? seal nii ei tehta. Nii ei tehta ka USAs. Eestist aga just siis kõneldaksegi ja tunnustavalt, kui ta teeb midagi teisiti kui teised. Näiteks võib tuua tulumaksuvabastuse ettevõtjaile.
Valimiste ja selle tulemuste kokkuvõtmise kiirus ja mugavus ning lõppkokkuvõttes ka tubli kulude kokkuhoid kaaluvad üles traditsioonilised valimised. On inimene suvemajas, välismaal, tööl või kus iganes, peaasi on ligipääs internetti ja ta saab täita oma kodanikukohust. Seni, kuni arvuti kasutamine pole Eestis üldine nagu kirjaoskus, peab arvutit pelgavatele inimestele jääma võimalus tõmmata riste ka pabersedelile.
Hetkel kuum