Eesti Pank teenis mullu rekordilise kasumi

Kaivo Kopli 09. jaanuar 2001, 00:00

Eesti Panga bilansi interpreteerimisel, arvestades netointressi, valuuta kursimuutuse reservi, väärtpaberite ümberhindluse reservi, JP Morgani tulemusi ning kohustuste ja varade vahet, tuleb keskpanga kasumiks 668 miljonit krooni. See ei ole muidugi lõplik Eesti Panga 2000. aasta kasumi number, kuid ligikaudu nii hea tulemuse paistab keskpank krooni kattevara investeerides olevat saavutanud.

?Finantsturgudel läks eelmisel aastal väga hästi,? tõdes Eesti Panga finantsturgude osakonna juhtaja Henn Oit, kelle sõnul pole 1999. ja 2000. aasta üldse võrreldavadki. ?Üks oli nagu katastroof ja teine peaaegu et paradiis,? ütles Oit.

Oit ei soostunud mullu teenitud kasumit avaldama, kuid tunnistas, et kuna lõppenud aasta oli sedavõrd hea, on kasumilootused suured. ?Võin nii palju öelda, et see on Eesti Pangale krooni kattevara pealt saadud tulude poolest ajastute parim,? ütles Oit.

Ligi aasta eest oli Eesti Pank sunnitud tõdema, et riigieelarve ei saa sentigi, kuna 1999. aastal teeniti kasumi asemel hoopis 79,4 miljonit krooni kahjumit.

Turg käitus 2000. aastal soodsalt. Meie tegutsesime ka küll hästi, aga põhiosa heast tulemusest andis ikka see, et turg liikus õiges suunas, rääkis Oit.

Krooni kattevarast on Euroopa võlakirjadesse paigutatud 60% ning ülejäänu langeb USA arvele.

Eurointresside langus avaldab Eesti Panga alanud aasta tulemustele mõistagi soodsat mõju. ?Aastavahetuse märgid näitasid selgelt, et USA on omadega otsapidi juba vist retsessioonis,? ütles Oit, kuid tõdes, et USA võlakirju eurotsooni omade vastu kohe ei vahetata. ?Loomulikult võtame me riske ühele ja teisele poolele sõltuvalt sellest, kuidas turud liiguvad, aga ikka lubatud riskilimiitide piires. Põhimõtteliselt USA osa vähendamise plaane ei ole,? selgitas Oit.

Kuigi osa analüütikuid soovitab riskide vähendamiseks investeerimisportfelle rahvusvaheliselt hajutada, Eesti Pank seda ei plaani. ?Kunagi on olnud meil ka Jaapan. Kuid meie reservid on suhteliselt väikesed ja me ei saa neid jagada lõpmata arvu maade vahel, ilma et me kaotaks ostuhinnas. Äärmisel juhul ühe saaks veel võtta,? rääkis Oit.

Ta kinnitas, et näiteks Hiina see küll olla ei saa. ?Probleeme oli Kreekagi võtmisega,? tunnistas Oit.

Novembris kaalus keskpank võimalust loobuda kasutamast rahvusvahelist investeerimisfirmat JP Morgan, kes paigutab 10% krooni kattevarast. ?Kaks viimast kuud on JP Morgan investeerinud paremini kui meie. Momendil me neist loobumist ei plaani,? ütles Oit.

Eile avaldatud andmete kohaselt suurenes Eesti Panga bilansimaht detsembris 1,4 mld krooni ehk 9,1% võrra 17,2 miljardi kroonini.

Seejuures ulatus välisvaluuta netoreserv ehk summa, mis jääks üle kõigi kohustuste täitmisel, 2,174 miljardi kroonini. Kuu varem oli vastav näitaja 2,097 mld, aasta eest aga 1,738 miljardit.

?See on turvavaru. Kui see kaob, me enam riske võtta ei võiks,? ütles Oit. ?Mida suurem varu on, seda tugevam on kroon, mida ta tagab. Kohustustevaba reservi kasvamine on hea signaal.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing