Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euromiljoneid saavad teed ja keskkond

Andres Kärssin 09. jaanuar 2001, 00:00

Euroopa Liidu tänavu Eesti jaoks käivituv keskkonna ja infrastruktuuri abiprogramm ISPA peaks ehitusprojektide finantseerimiseks tooma kokku ligi 600 miljonit krooni. Sellele summale lisandub veel riigipoolne vähemalt 25protsendine osalus ehituse rahastamisel, mis on toetuse saamise tingimuseks.

?Kõige suuremaid investeeringuid ongi oodata ISPA kaudu,? ütles rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Ivar Sikk. Lisaks ISPA-le on tema sõnul umbes 125 miljoni krooni ulatuses abi vee-ehitusprojektide rahastamiseks Phare programmi kaudu ning samuti on ehitajatel midagi loota ka sel aastal käivituvast põllumajanduse ja maaelu arendamise abiprogrammist SAPARD, millest viiendik on ette nähtud toiduainetööstuse rekonstrueerimiseks.

ISPA rahast on sel aastal Via Baltica projekti ? 120 km maantee renoveerimine ja Pärnu ümbersõidu ehitus ? finantseerimiseks ligi 300 miljonit krooni. Keskkonnaehitusprojektidest peaks tänavu algama Tartu tunnelkollektori, Viljandi ja Narva veepuhastusjaamade ning Jõelähtme uue prügila juurdepääsutee ehitus.

Keskkonnaehitusele ettenähtud ISPA abiraha on enam-vähem samas suurusjärgus tänavuse tee-ehituse toetusega. ?Arvata võib, et keskkonnaobjektidel alustatakse ehitustöödega sel sügisel,? lausus Sikk. ?Kuna tegemist on hooajalise tööga, siis ilmselt kasutatakse esimesel aastal ehituse kogumaksumusest ära umbes 30 protsenti,? lisas ta.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldase sõnul pole ISPAga enne koostööd tehtud ning seetõttu pole teada, mismoodi hakkab tööle tee-ehituse rahastamise skeem ning kas toetusraha tänavu ka kavandatud suuruses laekub. ?Siin on kaks ohtu,? tõdes Kaldas. ?Me ei tea, mismoodi töötab nende bürokraatia ning samuti on võõrast raha raskem kasutada, pole võimalik nii vabalt manööverdada,? viitas ta suurte hangete puhul koostööpartnerite poolt seatavatele konkreetsetele tingimustele.

Seni on maanteeamet kasutanud tee-ehitusprojektide rahastamisel Phare abi. Kaldase sõnul on töid enamasti teinud Eesti firmad, sest välisfirmade pakkumised on olnud kallimad. Pakkumiste esitamine Via Baltica tänavusteks ehitustöödeks peaks peagi lõppema.

Keskkonnaministeeriumi investeeringute osakonna juhataja Rainer Rohesalu sõnul on Euroopa Komisjon keskkonnaobjektide rahastamisotsused küll heaks kiitnud, kuid rahvusvaheliste ehituskonkursi pakkumisdokumentide ettevalmistamine ja täiendamine võtab aega, sest sellist paketti pole veel kusagil kasutatud ning see on tekitanud vastuseisu nii tellijate kui ka töövõtjate hulgas. ?Nõrkus on selles, et keegi ei tea, kuidas see tööle hakkab,? märkis Rohesalu. ?Selliseid tingimusi pole kusagil proovitud.?

Keskkonnaehitustöid on Rohesalu sõnul Eestis teinud nii kohalikud kui ka välismaised firmad umbes pooleks. ?Suure pakkumise puhul võib samas aga takistuseks saada Eesti firma väiksus,? viitas ta kvalifitseerumistingimustele.

Nii Phare, ISPA kui SAPARDi raha on mõeldud Eestile Euroopa Liiduga liitumise eelse abina. Kui Eesti saab euroliidu liikmeks, siis avanevad liidusisesed struktuurifondid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing