Kas peame taotlema üleminekuaega?

09. jaanuar 2001, 00:00

Jah. See tähendaks, et maksuvaba kaubanduse lõpp saabuks 5-10 aastat pärast Eesti ühinemist ELiga. Kui tax-free kaubandus lõpeb, peavad laevafirmad, mis praegu saavad kaubandusest üle poole tuludest, tõstma oluliselt piletihinda, isegi kuni kolm korda. See omakorda tähendab, et väheneb oluliselt Eestit külastavate turistide arv. Tulemus on, et tõsise, miljarditesse kroonidesse ulatuva tagasilöögi osaliseks saavad kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtted. Kannatab kogu turismisektor, mis annab ca 15% meie SKTst. Kui 2000. a polnuks tax-free kaubandust, olnuks Eesti majanduskasv null. Mõistan inimesi, kes on üleminekuperioodi vastu, kuna nemad peavad Eesti nimel läbirääkimisi ELiga ja nende jaoks oleks üleminekuperioodi taotlemine tüütu lisakoorem. Lihtsam on kogu aeg öelda: just nii, Brüssel. Aga Eesti majandusele on tax-free kaubandus väga oluline ergutaja. Kui Soome sai ELilt eristaatuse Ahvenamaale, tasub ka Eestil oma positsioonide eest võidelda. Meie argument on, et turism on meie majanduse üks põhilisi mootoreid.

See otsus sõltub valitsusest. Praegu pole valitsus meile sellist korraldust andnud. Oleme analüüsinud olukorda, probleem on mingil määral olemas, aga on väga raskesti prognoositav, kui suureks võib see Eesti jaoks kujuneda. Meie hinnangul pole see nii suur probleem, nagu ajakirjanduses on väidetud. On stsenaariume, mille kohaselt turism võib väheneda kuni 10%, ja on stsenaariume, mille kohaselt see hoopis kasvab. Uuringud näitavad, et turistid ei tule Eestisse tax-free pärast, vaid et teha siin sisseoste ja reisida ringi. Küsimus taandub turisti puhul sageli sõidupileti hinnale, aga siin tuleb arvestada, et Tallinna?Helsingi liinil konkureerib väga palju operaatoreid. Tõenäoliselt hakkab üha rohkem inimesi sõitma ka kiirlaevadega.

Üleminekuperioodi taotlemine avaks uuesti Pandora laeka terves Euroopas, ELi liikmesriikidel kulus kümme aastat, et tax-free?st loobuda. Ma pole veendunud, et EL tahab sedasama probleemi uuesti avada. Vastutulek Eestile tähendaks ka vastutulekut Lätile, Leedule, Poolale, Küprosele. Eesti peaks sel juhul jääma väljapoole ELi maksuterritooriumi ja säilitama reisijate sissetoodavate kaupade piirikontrolli. Samuti annaks see ettekäände nt Soomele säilitada reisijate Eestist Soome veetavate kaupade piirang. Võidaks ehk laevaoperaatorid, aga kaotaks riik tervikuna. Majanduslikke argumente, millega toetada üleminekuaja taotlust, Eestil peaaegu pole. On aga loomulik, et laevafirmad seisavad ses küsimuses oma huvide eest, kuna probleem võib siiski tekkida. Üks võimalik lahendus võib olla ka nt Tallinn?Helsingi liini subsideerimine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing