Neli kahjunõudjat viiest peab ootama

Sulev Oll 09. jaanuar 2001, 00:00

?Kohtutäiturid saavad midagi sisse nõuda vaid siis, kui on, kellelt ja mida nõuda,? sõnas Harju maakohtu täitevosakonna juhataja Reet Vokk nõuete täitmise madalat protsenti kommenteerides. Eriti hull on lugu kriminaalasjade korral. Nii oli eelmise aasta viimases kvartalis Reet Voki alluvate menetluses 4029 nõuet, reaalselt täieti neist täies ulatuses 317. Samas on viimastel aastatel suurenenud nõuete rahaline väärtus.

Nõuete täitmise teeb raskeks tõsiasi, et olulisel osal kahjutekitajaist pole vara ega töökohta. Tihti istuvad nad hoopis vanglas, kust laekumised on minimaalsed. Siiski väitis Järva maakohtu täitevosakonna juhataja Virge Välb, et uue vangistusseaduse jõustumine on olukorda parandanud. ?Kuigi seadus kehtib alles vähest aega, on vanglast raha juba tulnud,? sõnas Välb.

Teine probleem on, et kohtu otsusel karistust kandvat inimest ei taheta tööle võtta. ?Kui ühes inimesega saabub töökohta kohtu teade tema karistatuse kohta, tähendab see praktiliselt töökohast ilmajäämist,? selgitas Reet Vokk. ?Nii väheneb ka kahjunõudja võimalus.?

Täitevametnike töö tulemuse viib alla seegi, et kahjutekitajat pole võimalik leida. Sageli on juba täitevosakonda saadetavas kohtu otsuses märgitud tema elukohaks Pääsküla või mõni teine prügimägi. Olulisel määral ei aita kohtutäitureid ka viide ?elab kusagil Tallinnas?.

Virge Välb kinnitas, et Järvamaal vaadatakse toimikud kord kvartalis üle, et veenduda, kas keegi ennast kusagile sisse kirjutanud pole. Väljapääsmatu olukorra teiseks lahendiks on vormistada ka võla sissenõudmise võimatuse akt, mis tähendab, et kahjukannataja jääbki oma hüvitisest ilma.

Kokku oli Eesti kohtute täitevosakondades eelmise aasta üheksa kuu seisuga menetluses üle 200 000 toimiku, milles kajastusid summad peaaegu kahe miljardi krooni väärtuses. Lõpetatud toimikuid oli viis korda vähem.

Nõuete arv on oluliselt suurem nende objektide arvust. On juhtumeid, kus ühe inimese vastu on nõudeid paarikümnel kahjukannatajal. See, et nad saavad laekumise korral raha võrdsete osade kaupa, pikendab veelgi nõuete täitmise aega.

Üheselt mõistetavaid arve selle kohta, kui palju inimesi kunagi kaotatud vara või tervise rahas tagasi said, pole.

Võimalust oma raha tagasi saada peab Reet Vokk suuremaks siis, kui kahjukannataja ise aktiivset huvi üles näitab. ?Vara võib arestida juba uurija kriminaalmenetluse käigus,? kinnitas Vokk.

Samuti peab Vokk endastmõistetavaks, kui kahjukannataja ise kahju tekitaja võimalikest varadest teada annaks. ?Iga viide varale on teretulnud,? ütles Vokk.

Paraku olevat paljud kahjukannatajad seisukohal, et kui kohtuotsus on tehtud, saab ka kahju hüvitatud. ?Kui aga vara on jõutud kellegi teise nimele ümber vormistada, on juba hilja,? kinnitas Vokk.

Siiski pidas Vokk olukorda nõuete täitmisel paremuse poole minevaks. ?Inimeste suhtumine nõuetesse on muutunud,? ütles Vokk, pidades selle üheks aluseks inimeste paranevat elujärge.

Eriti näitavad usinust üles liiklustrahvide maksjad. Mitmed maksvad trahvi ära juba selle saamise päeval ja nii võib juhtuda, et täitevosakonnad saadavad kirjalikud nõuded neile, kes juba trahvisumma tasunud. ?Saame kümmekond pahast telefonikõnet päevas, aga pole olukorras süüdi,? rääkis Reet Vokk.

Kohesed maksjad on ka liiklusõnnetuses süüdi jäänud või ametiseisundit kuritarvitanud inimesed.

Reet Voki väitel peaks olukorda nõuete täitmisel parandama see, et senised riiklikud kohtutäiturid hakkavad eraettevõtjateks, kelle sissetuleku moodustavad osa sissenõutud summast ja võlgnikelt võetav töötasu.

Statistiliselt saaks parema tulemuse ka siis, kui õnnestuks maha või mujale kanda need juba rublaajast üleval olevad võlad näiteks summades 1,3 ja 6 krooni, millel nõudjaidki pole enam Eestis. ?Praegu aga kestab olukord, kus täiturid otsivad võlglasi, raamatupidajad aga võlanõudjaid,? kommenteeris Vokk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing