Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tax-free äri on täna ohus
Täna on valitsuse istungil arutlusel dokument Laevanduspoliitika 2004, milles teede- ja sideministeerium teeb ettepaneku taotleda tax-free osas üleminekuperioodi vähemalt kümme aastat. ?Eesti peaks Euroopa Liiduga liitumisel taotlema üleminekuperioodi tax-free kaubandusele, mis sisuliselt tähendaks, et maksuvaba kaubanduse lõpp saabuks alles 5?10 aastat pärast Eesti ühinemist ELiga,? ütles teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. Üleminekust loobumise tagajärjed oleks tema sõnul äärmiselt tõsised: miljarditesse ulatuv tagasilöök kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtetele.
Seevastu välisministeeriumi asekantsler Alar Streimanni sõnul on tax-free majanduslik põhjendatus suhteliselt kidur, pakkudes üheks võimaliku probleemi lahenduseks Tallinna?Helsingi liini subsideerimist. Streimanni hinnangul Tallinna kaubandusettevõtted hoopis võidaksid tax-free kaotamisest. Näiteks võiks liberaliseeruda Soome-poolsed kaasavõetava kauba hulga piirangud.
Seisukohal, et fax-free üleminekuperioodi ei peaks taotlema, on ka rahandusministeerium. Olulisem on argument, et Euroopa Liit ise tegi suuri pingutusi liidus tax-free kaubanduse lõpetamiseks ega pole huvitatud mingilgi viisil probleemi säilimisest uutes liikmesriikides.
?Saan inimlikult aru inimestest, kes on üleminekuperioodi vastu, sest just nemad peavad Eesti nimel läbirääkimisi ELiga ja neile oleks ülemineku taotlemine tüütu lisakoorem. Lihtsam oleks kogu aeg öelda: just nii, Brüssel,? kommenteeris välisministeeriumi vastuseisu teede-ja sideminister Jürgenson, viidates Soome välja kaubeldud soodustustele Ahvenamaa puhul.
ASi Hansatee tegevjuhi Kalev Järvelille sõnul kukuks reisijate arv Tallinna?Helsingi liinil tax-free kaubanduse keelustamisega poole võrra. Tema hinnangul oleks ettevõtte sunnitud tõstma piletihindu kolm korda ja liinilt kaoks suured laevad. ?See on probleem Tallinna ja kogu Eesti jaoks,? ütles Järvelill, pidades silmas just Soomest tulevate kaubaturistide voolu vähenemist.
Silja Line Eesti ASi juhatuse liikme Peep Siinmaa sõnul peaks Silja Line oma piletihindu tõstma umbes kaks korda. ?Tõusevad tavalise liini hinnad, kruiisihinnad ilmselt pisut vähem,? ütles Siinmaa. Silja Line?i hinnangul kaoks tänasest reisijate mahust optimistliku arvamuse kohaselt 40 protsenti.
Silja Line?il on kogemus Vaasa?Umea liiniga, kus üritati liiklust elus hoida pärast tax-free lõppu riiklike tugimaksetega, kuid siiski liiklus on tänaseks lõpetatud.
Tax-free lõppemine mõjutab Siinmaa sõnul ka kaubavedusid. Praegu veavad reisipraamid Tallinna?Helsingi liinil arvestatava osa olmekaubast ja väikevedudest, kuid kui tax-free tulud kaovad, on laevaliinid sunnitud tõstma ka kaubavedude hindu.