Tax-free kadumine lööb paljusid Eesti firmasid

?Hansateed võib ähvardada ainult üks õnnetus ? soomlased lõpetavad joomise,? ütles Hansatee juht Enn Pant 18. septembril 1999 ilmunud Äripäeva ärilauses. Nüüd on soomlaste kõrvale kerkinud teine oht ? Euroopa Liidust joobunud Eesti ministrid ja ametnikud. Täna arutab valitsus, kas taotleda ELilt tax-free laevakaubanduse kaotamiseks 10aastast üleminekuperioodi.

Äripäeva arvates peab Eesti nõudma üleminekuperioodi. Vähemalt ühes küsimuses võiks valitsus seada kiiruse asemel esikohale läbirääkimiste tulemuse.

Eesti majanduse üks mootor on teenindus ja seda tänu turistidele. Möödunud aastal sõitis Tallinna ja Helsingi vahel 6 miljonit inimest, kes on kõik kaubandus-, toitlustus-, transpordi-, meelelahutus-, majutus- ja teistes sektorites tegutsevate ettevõtete potentsiaalsed kliendid.

Tax-free kadumine tõstab laevapiletite hinda ja muudab turistidele kallimaks siinsed kaubad. Väheneb turistide arv ja nõudlus Eesti firmade toodete ning teenuste järele. Teede- ja sideministeeriumi hinnangul väheneb tax-free kaotamisel Soome ja Rootsi liinil laevareisijate arv 30%. Laevafirmad ise prognoosivad veelgi suuremat kukkumist. Viljar Jaamu Hansateest toob näitena Soome ja Rootsi põhjapoolseid liine, kus reisijate arv vähenes pärast maksuvabastuse lõppemist 80 protsenti.

Välisministeeriumi esindajad väidavad vastu, et Eesti puhul on tegemist emotsionaalse hinnanguga. Tax-free säilitamine on eeskätt Hansatee huvides, kes teenib maksuvabastuse pealt suurt tulu. Kauba hind laevas on kõrgem kui Eesti poodides ja ei pea paika väide, et maksuvabastuse kadumisega väheneb järsult turistide arv. Piletihinnatõusu aitab aga vältida laevafirmade vaheline konkurents.

Turistide vähenemine 30% tundub tõesti liialdusena. Aga ka 10% suurune vähenemine on meie ettevõtetele tõsine löök. Eesti koduturg on liiga väike ja seetõttu peame hoidma reisiliikluse võimalikult odava. Maksuvabastuse kadumine vähendab laevafirmade tulusid ja sunnib osa firmasid laevaärist taanduma. Selline areng vähendab konkurentsi ja põhjustab olukorra, et Soome lahel opereerib kaks-kolm firmat. Tõenäoliselt on nendeks Skandinaavia reederid, kes saavad tänu Ahvenamaale nautida tax-free?d.

Laevapileti kallinemine muudab eestlastele Soome või Rootsi külastamise kulukamaks. See lööb transpordifirmasid ja kõiki nende kliente ehk neid, kes oma tooteid Skandinaaviasse ekspordivad või Soome?Rootsi kaudu Eesti turule importtoodangut vahendavad. Lõpptulemuseks on meie eksporttoodangu ja Eestis müüdavate importtoodete kallinemine.

Kelle huvides on tax-free laevakaubanduse kaotamine? Kindlasti Euroliidu huvides, kes soovib vältida erisusi. Eestis ei tea aga toimetus ühtegi huvigruppi, kes tax-free kaubanduse kaotamisest võidaks. Kui mitte arvestada huvigrupina valitsust, kes saab raporteerida kõneluste kiirest ja Euroopa Liidu jaoks edukast lõpetamisest. Jah, lugesite õigesti ? Euroopa Liidu jaoks edukast lõpetamisest.