Töötuskindlustus ?kasu ka ettevõtjale

Raivo Paavo 09. jaanuar 2001, 00:00

Praegu Eestis makstav töötu abiraha on 400 kr kuus. See ääretult madal summake on Eesti sotsiaalpoliitika häbiplekk. Samas saan aru, et riik ei saa kunagi nii rikkaks, et võiks maksta abiraha, mis tagaks ajutiselt töö kaotanuile inimväärse äraelamise. Mujal maailmas tagab normaalse toimetuleku, võimaluse tööd otsida ja tööturule naasta kindlustus, täpsemalt töötuskindlustus. See on kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades, mõnel pool lisandub sellele ka abiraha. Töötuskindlustuse seaduse eelnõu sätestab mõlemad: riikliku baaskaitsena käsitletava abiraha ja igamehe töötasust sõltuva kindlustushüvitise.

Töötuskindlustus on osa sotsiaalkindlustusest, kuhu kuuluvad ka pensionikindlustuse II sammas, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Need kindlustusliigid on hädavajalikud. Mida varem need rakenduvad, se-da varem saame ka tulemuse. Üleminekuaegse Eesti valitsused on nendega aastaid edutult maadelnud. Aeg-ajalt on neis asjus kahelnud ka tööandjad kartes, et taas minnakse nende rahakoti kallale. Ehk tulebki siit otsida põhjust, miks ka aastal 2000 mingit edasiminekut ei toimunud.

Nüüd on õnneks taas lootust, et asi hakkab kännu tagant lahti pääsema: sotsiaal-ministeeriumis valminud eelnõu on valitsuse tänase istungi päevakorras.

Loodan, et tööandjad mõistavad ? see kindlustus on nendegi huvides. Eelnõu § 5 sätestab hüvitise maksmise ka töölepingute kollektiivse ülesütlemise või tööandja maksujõuetuse korral.

Töölepingute kollektiivse ülesütlemised tulevad ette juriidilise isiku lõpetamise, füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise, ametiasutuste likvideerimise ning uue tehnoloogia rakendamisest tuleneva massilise koondamiste korral.

Lahenduse pakub eelnõu §16, kus on kirjas, et tööandja, kelle töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlus on rahuldatud, ei pea maksma töölepingu seadusest või avaliku teenistuse seadusest tulenevat hüvitist. Seda teeb töötuskindlustusfond. Fond hüvitab inimestele ka enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist (pankrotti) saamata jäänud palga ja puhkusetasu või töölepingu lõpetamisel saamata jäänud tasu.

Eelnõu järgi maksavad töötuskindlustust nii töövõtjad kui -andjad. Esimesed tasuvad 1% oma palgast ja muudest tasudest, teiste kindlustusmakse määr on 0,5%.

Tööandja nuka pealt vaadatuna on oluline, et kuna nendepoolne makse on seadusest tulenev kohustus ja ettevõtlusega seotud kulu, ei tule selle pealt tasuda ei tulu- ega sotsiaalmaksu. See tähendab, et töötuskindlustus lubab säilitada ajutiselt raskustesse sattunud ettevõtte isegi töökohtade ajutise vähendamise hinnaga. See aitab ettevõttel raskest perioodist kiiremini ja kergemini üle saada.

400kroonine abiraha pole inimväärne. Töötuskindlustuse sisseseadmine muudab olukorda tunduvalt. Kui inimene ja tööandja on maksnud kindlustust, makstakse töö kaotamisel hüvitist. Selle suurus ja maksmise kestvus sõltuvad nii kindlustusstaa?ist kui -makse määrast. Hüvitis on 50% inimese viimasest töötasust töötuna olemise esimese saja päeva jooksul, pikema aja vältel aga 40%.

Töövõtja kindlustusmakse vähendab tema tulumaksustatavat sissetulekut. Ent kuna see on osa inimese töötasust, tuleb tööandjal selle pealt sotsiaalmaksu maksta. Makstav hüvitis on töötu tulu ning eelnõu järgi tasutakse sellelt tulumaksu. Et töötugi võib haigestuda või õnnetustesse sattuda, tasutakse hüvitiselt ka sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa.

Näiteks 5000kroonise brutopalgaga inimese töötuskindlustuse igakuine makse oleks1% ehk 50 kr kuus (600 kr aastas). 1000kroonise tulumaksuvaba miinimumi korral saab see inimene kuus kätte 3973 kr. Töötuks jäämise korral oleks sama inimese kindlustushüvitis esimese 100 päeva jooksul 2500 kr. Kätte saab inimene küll 2110 kr, kuid selle eest on tal olemas ka ravikindlustus.

Seega püüab kõnealune eelnõu lahendada nii tööandjate kui -töövõtjate probleeme. Töötuskindlustus, töötu sotsiaalse kaitse ja tööturuteenuste seaduse abil korraldatakse eelarvest rahastatavat tööturuabi, mis hõlmab nii passiivseid (abiraha) kui aktiivseid (nt töökohtade vahendamine) meetmeid. Riik ei saa kunagi nii rikkaks, et suudab töötute mured eelarvest lahendada, töötuskindlustus püüabki selleks lisaraha leida. Tänu sellele on ajutiselt töö kaotanud inimesele tagatud sissetulek, mis lubab tal tööd otsida ja end uuesti tööeluks ette valmistada. Ettevõtjaile annab töötuskindlustus kaitse juhuks, kui majanduses leiavad aset ootamatud muutused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing