Avaliku teabe seadus ootab toimimiseks netiajastut

Avaliku teabe seadus hakkas kehtima jaanuaris ja selles on pikk nimekiri infost, mille avalikustamine on kohustuslik. Siia kuuluvad muu hulgas seaduste ja määruste eelnõud koos seletustega, riigiasutuste eelarved ja nende täitmise aruanded, riigiametnike palgamäärad, info vabade ametikohtade kohta.

Avalikustamisele kuuluv teave peab seaduse järgi olema nähtav veebilehel. Samas lubab seadus inforikka veebilehekülje üles riputada hiljemalt 1. märtsil 2002. Sel aastal on ministritel ning riigisekretäril ja maavanematel ainult kohustus koostada ajakava, kuidas minnakse üle veebilehe pidamisele.

Täna ei leia veel internetist riigiametnike ametijuhendeid, teavet nende haridustaseme või õpitud eriala kohta. Suuremad erakonnad pole välja pannud liikmete nimekirju, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ei avalikusta mõnel juhul isegi nõukogu liikmete nimesid. Riigihangete kohta detailsemat infot otsides küsib süsteem paroole.

Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna selgitas, et neil on üldine tulude-kulude tabel ja juhatuse liikmete nimekiri koduleheküljel olemas. Seaduse järgi peaksid nähtavad olema kogu tegevusaruanne ning juhatuse liikmete elektronpostiaadressid.

Riigikogu liikme Ivar Tallo kinnitusel peab avalikustamisele kuuluv teave juba praegu kõigile kättesaadav olema. ?Veebilehtede koostamisele ülemineku aeg on kirjutatud seadusesse eelkõige kohalikele omavalitsustele mõeldes, enamikul riigiasutustel on veebiküljed olemas. Seaduse üldine mõte ja taotlus on ikkagi see, et info oleks avalik. Veebiküljel olev koheselt kättesaadav info vähendab pikemas perspektiivis ametnike töökoormust just päringutele vastamise osas,? ütles Tallo.

Riigiasutustest pakuvad uuele seadusele tuginedes koduleheküljelt teabe saamise võimalust ainult riigikantselei ja sotsiaalministeerium.

Riigikantselei pressinõuniku Jaanus Rankla sõnul tuli koos uue lingi ülespanekuga ka esimene päring.

?Küsimusele, millele saame kohe vastata, anname loomulikult kohe vastuse. Tahame teabelingi osa koduleheküljel veel selles osas täiendada, et tuleb otselink ametniku juurde, kes konkreetse alaga tegeleb,? lubas Rankla.

Siseministeeriumi pressinõuniku Anu Adra kinnitusel on kuni 2002. aasta märtsini vaatamata veebikülgede puudumisele võimalik saada vajalikku teavet, kui esitada asutusele teabenõue. Avaliku teabe seadus lubab teavet küsida nii suuliselt kui ka kirjalikult, vastus peab tulema hiljemalt viie päeva pärast.