Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Pank kui 2000. aasta edukas investor

10. jaanuar 2001, 00:00

2000. aasta esialgsetel andmetel teenis Eesti Pank 668 miljonit krooni investeeringutulu. Turgude närvilisust arvestades on see hea, isegi väga hea tulemus. Tulu saadi krooni kattevara, mida on kokku 15,5 miljardit krooni, õnnestunud investeerimiselt.

Eesti Pangas läbiviidavad reformid, näiteks töötajate arvu vähendamine, pluss kattevara õnnestunud investeeringud aasta lõpul on meeldivalt efektiivistanud meie keskse rahaasutuse tööd.

1999. aasta lõpetas keskpank väikse kahjumiga, ja sai seetõttu kõvasti hurjutada. Äripäev möönab, et oli 2000. aasta algul liiga pessimistlik Eesti Panga investeerimisväljavaadete suhtes.

Pessimismi või õigemini optimismi puudumise põhjuseks olid krooni kattevara investeeringud eurovõlakirjadesse.

Leidis ju siis eurotsoonis aset maruline intressimäärade tõus, mis võlakirjade hindu langetas (võrreldes alternatiivsete rahapaigutustega teenib võlakiri vähem). Kasum-kahjum tekib aga võlakirja hinna muutustest börsil.

Tõsi, rahaturgudel on võimalik ka hinnalanguse pealt teenida. Ilmselt polnud see siiski Eesti Panga juhtum, sest veel eelmise aasta septembris rääkis Eesti Pank aasta nullkasumiga lõpetamisest.

Siis aga trend murdus ja intressid hakkasid lõpuks langema, võlakirjad kallinema ja võlakirjadesse investeeritud raha tõi kuhjaga tasa. Tubli, Eesti Pank! Soodsast situatsioonist õnnestus välja pigistada maksimum või selle lähedane. Et kasum teeniti n-ö kaheteistkümnendal tunnil, sellele viitab Eesti Panga kava veel novembris loobuda rahvusvahelisest investeerimisfirmast JP Morgan. Viimane paigutas ja paigutab umbes kümmet protsenti krooni kattevarast.

Kui aga kasum tiksuma hakkas, polnud mõttekas hobuseid vahetada. Dollaripõhjalistesse võlakirjadesse investeerimine lisas küll valuutakursi riski, ent tasus ennast ära.

Dollari kiire tõusu perioodil sai Eesti Pank ka niisuguste etteheidete osaliseks: miks ei seisa krooni kattevara dollaris ? vaata, kui palju me oleksime teeninud.

Ei saa välistada, et keskpank hoidis kuni riigieelarve menetlemise lõpuni madalat profiili. Tulusad investeeringud ja umbes 200 miljonit krooni kasumit jäid ootama oma aega.

Vaatavad ju riigikogu poliitikud igatsevalt mitte üksnes keskpanga kasumi, vaid lausa reservide suunas. Sama on paar aastat järjest teinud ka rahandusministeerium. Põllumajanduspoliitikud teevad aeg-ajalt tõsimeelse ettepaneku suunata krooni kattevara põllumajandusse ? mis ta seal välismaal seisab. Nali naljaks, kuid keskpanga raha ahvatlev kasutamine mis tahes riigieelarveliste kulude katteks ei ole siiski õige.

Võib kindlalt väita, et oma üheksandal käibeaastal püsib kroon veelgi kindlamalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing