Euroopa Komisjon jahutab Rootsile pandud lootusi

Intervjuus Rootsi päevalehele Dagens Nyheter ütleb Prodi, et ei pea kõneluste lõpuleviimist enne 2002. aasta lõppu tehniliselt võimalikuks ning et Hispaania eesistumisaega kavandatud raskemaid läbirääkimisteemasid, nagu põllumajandus ja regionaaltoetused, ei saa ilmselt varem avada.

Eile komisjoni täiskoosseisuga Stockholmis Rootsi eesistumisaja avavisiidil viibinud Prodi seadis kahtluse alla ka Rootsi motiivid bloki laienemise taganttõukamisel.

?Kui Rootsi lähtub soovist tagada Euroopas rahu ja stabiilsust, siis on Rootsi ELi kiire laiendamise püüd arusaadav. Kui aga Rootsil on mõttes Suurbritannia-laadsed püüdlused, et uute liikmesmaade vastuvõtu abil nõrgestada ELi nii palju kui võimalik, oleks see väga kurb,? tõdes Prodi.

Eesti pealäbirääkija Brüsselis, välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann, ei näe Eestil põhjust Prodi intervjuust heituda.

Sügisel Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud läbirääkimiste jätkamise ajakava peegeldab keskteed, mis peaks võimaldama edasi liikuda nii enam peatükke sulgenud riikidel kui ka hiljem alustanutel,? ütles Streimann. Vastasel juhul ?võiksime Eestis pooleks aastaks pillid kotti panna?.

Streimanni sõnul näeb ta ainsa tõsise ?tehnilise? takistusena hetkel ELi ühtse seisukoha puudumist kõnelusteks põllumajanduse peatüki üle.

Rootsi on seadnud poliitilise läbimurde laienemisprotsessis oma eesistumisaja ?auküsimuseks? ning loodab juunis Göteborgis toimuvaks tippkohtumiseks selgeks saada ka ajalised orientiirid.

Selleks tuleb ühe esimese ülesandena lahendada küsimus kandidaatriikide tööjõu vabast liikumisest, ilma milleta pole võimalik tähtaegadest rääkida. Teadaolevalt nõuab Saksamaa kantsler Gerhard Schröder pikka üleminekuaega.

Ka pole esialgu selge, millises vormis laienemine toimuma hakkab. Rootsi pooldab diferentseerimise printsiipi, mille järgi tuleb riigid vastu võtta siis, kui nad on selleks valmis. Sellisel juhul ei peaks Eesti jääma ootama Poolat, suurimate probleemidega riiki, mille vastuvõtmise esimeste hulgas on Saksamaa võtnud oma poliitiliseks prioriteediks. Alternatiivina näeb ?suure paugu? variant ette uute riikide vastuvõtmise grupiti ? näiteks kuus riiki 2004. aasta alguses. Lõplik otsus tehakse Göteborgis.

Laienemine näib praegu paljudele põneva, kuid riskantse majanduseksperimendina, mis toob ühe mütsi alla väga rikkad ja vaesed riigid. Varasemast taolist kombinatsiooni ei tunta ? Põhja-Ameerika vabakaubanduskokkulepe (NAFTA) näiteks sätestab kapitali ja kaupade, kuid mitte tööjõu vaba liikumise.

Rootsis võib liidu laienemine teema Göran Perssoni valitsus üles võtta valijaskonnast võõrandumist kartmata. Kui Rootsil õnnestuks siin konkreetset edu saavutada, parandaks see kindlasti ka riigi avalikkuse suhtumist Euroopa Liitu. Praegu suhtub ELi positiivselt vaid 37 protsenti elanikkonnast, vastaseid on 43 protsenti.

Eesistujariigina on Rootsil siiski piiratud võimalused oma lemmikideesid ellu viia, sest juhtriik peab olema erapooletu. Teovõimet pärsib ka bürokraatiakoorem ? ette valmistada ja läbi viia on kokku 1700 kohtumist.

Euroopa Komisjoni juht Romano Prodi ütles, et ootab Prantsuse eesistumise järel Rootsilt eelkõige konkreetsust, pragmaatilisust ja eesmärgikindlust.