Keskkonnaraha tänavu napib

Ettevõtted, asutused ja omavalitsused esitasid tänavu keskkonnaalaste projektide teostamiseks rahataotlusi kokku 650,3 miljoni krooni ulatuses. Mullu jagas riik toetusi ligi 203 miljonit krooni, tänavu on aga summa kahandatud maksimaalselt 170 miljoni kroonini.

Rahandusministeeriumi juures asuval Keskkonnainvesteeringute Keskusel (KIK) on aga veel teinegi eelarve eelnõu variant, mille kohaselt jagatakse prioriteetsetele projektidele välja 153,6 miljonit krooni. 16,4 miljoni jagamise jätab keskkonnaminister Heiki Kranichi juhitav KIKi nõukogu enda pädevusse.

KIKi eelarve kinnitamine on plaanitud 12. veebruaril aset leidvale nõukogu istungile, pärast seda saab hakata ka eraldisi tegema. Lõppotsuse, kes raha saavad ja kes mitte, teeb samuti asutuse nõukogu.

KIK on koostanud kümme programmi, mille raames rahataotlusi rahuldatakse. Kõige suuremad on veekaitse ja jäätmekäitluse programm ligi 40 miljoni kroonise fondimahuga. 7,5 miljonit kavatsetakse eraldada keskkonnateadlikkuse programmile, mis finantseerib peamiselt koolitust.

Keskkonnainvesteeringute Keskus alustas tegevust eelmise aasta mais-juunis. Enne seda kuni 1999. a oktoobrini täitis samu funktsioone keskkonnafond, mis oli end kompromiteerinud paljude hapude ja ebasihipäraste laenudega. Fond likvideeriti ning kolmveerand aastat laene ega toetusi ei antud.

KIKi juhataja Kalev Auna sõnul on uue asutuse nõukogu võtnud vastu otsuse, et enam laene ei väljastata ja jagatakse ainult tagastamatuid toetusi, mille riik eraldab keskkonnamaksude laekumisest.