Lehtvõrk tungib sisekujundusse

Artikkel

- Uudised
- Anne Oja
- 9. jaanuar 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lehtvõrk tungib sisekujundusse
?Alguses pidime kliendile seletama, mis asi lehtvõrk on ja et seda saab kasutada näiteks piirdeaiana,? räägib osaühingu Lavinton direktor Ernst Paklar. Ehkki lehtvõrku tehakse Eestis juba viis aastat, on kohati nüüdki vaja üle seletada, missugust nimetatakse just lehtvõrguks ja mis on hoopis perforeeritud plekk.
Põhimõtteliselt valmistatakse lehtvõrku nagu hiina laternat: alguses tehakse lõige ja siis venitatakse. Tekib ruumiline võrk, mis on mitmeid kordi kergem ja tunduvalt kandvam kui tasapinnaline leht. ?Teras peab olema üsna pehme ja veniv,? räägib Paklar. ?Suure silmaga võrku näiteks ei saa igast materjalist teha, sest sellel on iga silma juures tervelt 35 millimeetrit venitamist,? lisab ta.
Hoolimata sellest, et lehtvõrgu puuduseks on selle niiskusekartus, peab tsingitud ja värvitud võrk isegi väliskeskkonnas vastu vähemalt 10-20 aastat. ?Oleneb muidugi ka meie keskkonnast,? lisab Paklar ja selgitab, et Ilmarise kõrval Lillekülas, kus kogu valutsehhi gaasides olevad happed alla sajavad, läks tema koduaia eelmine, punutud võrk väga ruttu rooste.
Lehtvõrgust on kõige rohkem tehtud mitmesuguseid piirdeid, treppe ja tööstuslikke platvorme, samuti kaitstakse sellega vaateaknaid röövide eest. Paklar ütleb, et kui mõne kaupluse aken sisse lüüakse ja vargad lahkuvad koos saagiga enne turvafirma kohalejõudmist, ostetakse temalt varsti võrku.
Sellest hoolimata ei kasutata lehtvõrku vaid tehnilisteks lahendusteks, üha rohkem võib seda leida kujunduselemendina. Piirdeaia võrku mööda ronivad lilled, võrgulise ripplae taha peidetakse kommunikatsioonikaablid, sellest tehakse painutatud mööblit. Kuna võrk tundub meie ümbruses niivõrd elementaarne, ei pane mööduja seda tavaliselt tähelegi.
Lavintoni võrgud seljatavad hinnas Inglismaa päritolu Asva lehtvõrgud umbes 30 protsendiga, samas ei saa ettevõtte toodangule ette heita allajäämist kvaliteedis. Ehkki Eestis toodetud võrk on Vene päritolu analoogsest tootest veidi kallim, sobib ta ka nõudlikule kliendile, sest materjali lõikeservad on korrektsed ning vajaminevad detailid tehakse tellija mõõtude järgi.
Võrreldes rihvelplekiga on lehtvõrk põranda- ja trepimaterjalina hooldusvaba ja libisemiskindel, keevisvõrede ja perforeeritud plekiga kõrvutades sobib jällegi kandvaks pinnaks. Samuti tuleb lehtvõrgu hind täismaterjalist plekkide omast peaaegu 2 korda odavam.
Võrkude hinnad sõltuvad kasutatud materjalist (pehme teras, roostevaba teras, alumiinium) ja selle paksusest. Samuti ka sellest, kas teraslehed on kaetud tsingiga ja värvitud, mõned värvitoonidki on kallimad.
sisearhitekt
Kaire Kemp-Ti?ler
Projekteerisime Multiplex kinokompleksi lehtvõrgust dekoratiivsed laedetailid, mis on ühtlasi ka valgustid. Nende taha jäävad peitu kommunikatsioonid.
Olin tavalisest traatvõrgust tüdinenud ja mulle meeldis, et metallehest tõmmatud võrgul tekivad sellised rombikujulised avad. Lehtvõrk on dekoratiivne, saadaval olnud vähe aega, hind on ka sobiv.
Pean materjali ainsaks puuduseks lõigete tegemisel tekkivaid teravaid servi, mistõttu me ei julgenud seda väga rahvarohkes kohas nagu kino on ja kus liiguvad ka lapsed, piirdeaiaks kasutada.
Hetkel kuum