Ma vihkan tax-free?d

Inno Tähismaa 10. jaanuar 2001, 00:00

Kui kaks aastat tagasi külastasin Maroko subtroopilist kuurortlinna Agadiri ja kohalikku kultuuripealinna Marrake?i, siis esimene asi, mida eestlastest reisijuhid mulle soovitasid, oli teha oma sisseostud kohalikult turult. Nende jutust võis aimata, et seal on kaubad just kõige odavamad.

Olin õnnelik, kui sain turul suveniiridest ja maitseainetest poole alla kaubelda. Ent seda suurem oli minu pettumus, kui külastasin oma reisi viimasel päeval ka kohalikku poodi ja tuvastasin, et needsamad kaubad olid seal suisa 10 korda odavamad kui turul. Alles siis sain aru, miks turukaupmehed maksavad heldelt giidile, kes turistid kohale toob.

Täpselt samasugune asi on nn tax-free kaubandus Eesti-Soome laevadel. Kui oled soomlane ja tuled Soomest, paistavad meie laevade tax-free hinnad küll väga odavad. Suur on aga üllatus, kui märkad, et Eesti poodides on need veelgi soodsamad. Milline pettus! Kus on siin tax-free, küsivad soomlased. Ja õigustatult.

Mille muuga kui laevade pseudo-maksuvabastusega põhjendada Soome kaubaturistide järjest suuremat kiindumust Kadaka turu ja Eesti maapiirkondade vastu. Järjest enam tuleb Eesti-Soome liinile transpordivahendeid, kus kaubandus on vähem tähtis: tiiburid, katamaraanid ja helikopterid. Turg on nutikam kui arvata oskame.

Laevafirmad ja teede- ja sideministeerium kuulutavad hukku Eesti turismiärile, kui tax-free ära kaob. Eriti ähmis on suuri laevu haldava AS Hansatee juht Enn Pant. Mulle on see Maroko turgude näite puhul arusaadav: kuna Hansatee toetab Isamaaliitu, siis peab isamaaliitlane, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson midagi vastu pakkuma ja see on laevafirmadele antav eelis tax-free kaubanduse näol.

Tax-free kaotamise negatiivne mõju Eesti turismiärile on mulle arusaamatu. Kuna hinnad Eestis on odavamad kui laevadel, aitab tax-free kaotamine, vastupidi, turiste pikemaks ajaks Eestisse meelitada. Et nad siin rohkem ringi vaataksid ja kulutaksid. Kasu on mõlemapoolne: soomlane ei kuluta kogu raha laevas kalli kraami peale, vaid säästab seda Eesti kaubandus- ja teenindusasutuste tarvis.

Mulle on ka arusaamatu, kuidas saavad lavapiletite hinnad tax-free kadumisel tõusta. Seni on majanduses kehtinud ikka põhimõte, et hindu reguleerib nõudmise ja pakkumise vahekord ehk konkurents, mitte see, millised soodustused on ühele või teisele firmale tehtud. Nii tegi Eesti valitsus Eesti Telefonile 10 aastat tagasi soodustuse, aga hinnad, vastupidi, kogu aeg tõusid. On paradoksaalne ja esmapilgul mõistmatu, aga hinnad sideturul langevad alles nüüd, kus suur soodustus on kadunud.

Tõsi, kui tax-free kaob, kaotavad eelise suurte laevadega opereerivad firmad, sest nad peavad hakkama konkureerima väiksemate ja kiiremate laevadega. Hinnad langevad ja sellise lahenduse puhul ei kaota mitte Eesti majandus, vaid grupp Hansatee osanikke, kellest suurem osa on peitunud salapärase firma AS Infortar esitaja-aktsiate taha.

Infortari osanikeringi kuulub mitmeid endisi ja tõenäoliselt ka praegusi valitsuskoalitsiooni ja riigikogu liikmeid. Seni pole Hansatee oma tegelikke omanikke avalikustanud, mis annab tunnistust, et mäng pole puhas. Firma möödunud aasta kasum oli suurusjärgus 100 miljonit krooni.

Et tax-free süsteemi olemusest paremini aru saada, peab vaatama, kuidas see toimib. Internetileheküljelt www.taxfree.se selgub, et see on suur globaalne äri, mida veab maailma 25 riigis Rootsi ettevõte Global Refund AB. Firma kasutab ära paljude riikide kõrget maksukoormust ja hinnataset, mis peletab turiste eemale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing