Tallinn libiseb välja Mõisa haardest

Lugesin 4.jaanuari Maalehest Igor Mangi horoskoobist, et võitlus Tallinna võimustruktuurides algab uuel aastal taas otsast peale, mingid muudatused toimuvad veebruaris, seejuures Savisaare seis olevat nüüd tunduvalt parem kui mullu. Võtmata seisukohta astroloogiliste ennustuste tõeväärtuse suhtes mainin, et Mang oli 1998/1999. a vahetusel vist ainus, kes Mart Laarile tookord peaministritooli ennustas. Teen vaid ühe reservatsiooni. Võitlus Tallinnas ei alga taas, vaid jätkub: meil pole vahepeal tekkinud mingit põhjust Jüri Mõisa ja tema linnavalitsust usaldama asuda.

Kuidas saakski usaldada linnavalitsust, kelle põhilised reformid seisnevad linna vara hämaras müügis ja omaenda mõõdutundetus palgatõusus? Kuidas saab usaldada Isamaaliitu, kes enne valimisi raiub kui rauda, et Tallinna Vee enamusaktsiaid ei tohi müüa, aga võimule saades teeb vastupidist? Mida arvata Mõõdukaist, kes väidavad end pühenduvat sotsiaalprobleemidele, tegelikkuses toetavad hinnatõuse ja vähendavad sotsiaalabi? Kuidas suhtuda Reformierakonda, kes paistab pealinnas silma vaid ebaõnnestunud katsetega tervishoiukorraldust muuta, mis koalitsiooniparteideski mõistmist ei leia?

Võimuparteidest lahkuvad paljud inimesed, kes valimistel 1999 neile hääli tõid. Nüüd ütlevad need inimesed: meiega ei arvestata, Toompeal tegeldakse vaid intrigeerimisega võimu säilitamise nimel. Osa pettunuist ei taha poliitikast enam midagi teada, osa püüab leida ausamat meeskonda. Ligi sada kolmikliidu parteidesse kuulunut on aasta jooksul kirjutanud avalduse ühinemiseks Keskerakonnaga. Eriti ulatuslik pereheitmine käib Mõõdukate ridades, kust üle 50 liikme on ümber asunud Keskerakonda. Kui 1996 lahkus Keskerakonnast 71 liiget, hinnati seda meedias kui erakonna lõhenemist. Aeg oleks 2OOO. a toimunud küllaltki massilisele väljaastumisele kolmikliidu parteidest ajakirjanduslik hinnang anda. Seda enam, et võib märgata katseid protsessi mätsida.

Aastaga on oluliselt nõrgenenud kolmikliidu positsioonid omavalitsustes. Küllap on selle põhjus nii puksiv haldusreform kui valitsuse regionaalpoliitika vastuolulisus. Isamaaliit kaotas võimu Pärnus. Revanssi sellele püüti saada Narvas, aga ebaõnnestunult. Keskerakond vahetas linnapea ja jäi võimule.

Pentsikud olid mõõdukate pressiavaldused Narva olukorrast: kord lubati võimule tõusta, siis opositsiooni jääda või midagi muud karmikäelist ette võtta. Asjatundmatutele võis jääda mulje, et tegu on Narvas pea mõjukaima poliitilise jõuga. Tegelikult oli Mõõdukatel Narva volikogus üks esindaja.

Uue aasta esimesel poolel on oodata koalitsiooni muutust veel mitmes omavalitsuses, sest partnerid tunnistavad Isamaaliidu või Mõõdukad üha sagedamini koostöövõimetuks. Se-da enam püütakse võimust kinni hoida Tallinnas, kuigi Mõisa jalgealune on juba mõnda aega tuline. Võimu stabiliseerumisest ei saa kuidagi rääkida. Ei kogunud piisavalt toetushääli opositsiooni katse umbusaldada Mõisa ega õnnestunud ka Isamaaliidu & satelliitide püüd kukutada voliko-gu linnavarakomisjoni juhi kohalt keskerakondlane Liina Tõnisson. Kummalgi poolel ei jätkunud hääli oma tahte läbiviimiseks. Ebamäärane olukord kestab hoolimata Mõisa pingutustest vene parteid oma mõjusfääri saada.

Koalitsioon viskleb endiselt sisevastuoludes. Lubadusi on antud, aga neid ei taheta või ei suudeta täita. Näiteks seadis koalitsioon hiljuti Lasnamäe halduskogu esimehe kandidaadiks Nikolai Maspanovi.

Paraku kukkus Isamaaliidu tubli liitlane valimistel läbi. Isegi kõiki koalitsiooni esindajaid ei suudetud tema poolt hääletama panna. Kaua peab vastu koalitsioon, kes jagab liikmetele täna lubadusi, mis homme unustab?

Mõisa liit on ette võtnud pretsedenditu sammu võimu kindlustamiseks Tallinnas. Igale liitlasele on lubatud asetada 1,5 mln kr linnarahva raha eelarves täpselt sellisele reale, kuhu ise soovivad. Kahtlemata püüab mingi osa koalitsioonisaadikuid sellega ka ausalt ringi käia, soovides nt remontida kodutänavat või parandada naabruses asuva koolimaja katust.

Kuuldavasti varjab osa raha mõne linnaameti eelarvesummade koosseisus ja suunab sealt vaikselt sõbralikku firmasse, kust raha hiljem välja võetakse. Muidugi peavad siis kõik linnavolinikud, kes operatsioonis osalevad, ringkäenduse korras ka eelarve poolt hääletama.

Iseenesest on see Mõisal kaval äriidee. Jaotada nii ära 6O-7O mln kr, et saada enesele käed vabaks ülejäänud 2,9 mld kr kulutamiseks oma suva järgi. Paraku ka kriminaalne äriidee. Ei saa ju kuidagi loota, et õiguskaitseorganid selle vastu ka siis huvi ei tunne, kui Mõisa hea parteikaaslane Loodus on siseministri kohalt ükskord välja vahetatud.

Reformierakondlased on ju-ba nõudnud Laarilt Mõisa väljavahetamist. Laar on sellele eitavalt vastanud, lubades aga ettearvamatu käitumisega linnapead vajadusel ise kasvatada. Näib aga, et see aeg on möödas, mil Mõisa partei liinis suudeti taltsutada.