Ostukeskuste buum on jõudnud Tartusse

Väinu Rozental 11. jaanuar 2001, 00:00

Tartu senine äride keskus ? Raekoja plats ? on kaotamas oma tähtsust. Uueks keskpunktiks saab Tartu Kaubamaja vastas olev jalakäijate ülekäik, mille vahetusse naabrusse ehitatakse paari aasta jooksul juurde umbes 25 000 ruutmeetrit kaubanduspindu ja mitu parkimismaja.

Praegu tegutsevad siin läheduses Tartu ühed suuremad kaubanduskeskused Tartu Kaubamaja, Kesklinna Kaubahall ja Hansakeskus. Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna andmeil oli Tartus eelmise aasta lõpu seisuga 170 toidukaupluse ja segasortimendiga kaupluse käsutuses kokku 30 000 ruutmeetrit müügipinda.

Tartus ei tööta Tallinna skeem, mille kohaselt rajatakse suured ostukeskused linnaosades asuvatesse magalatesse ja pealinnast suunduvate magistraalteede äärde, põhjendab ASi Emajõe Ärikeskus juhataja Priit Sauk, miks Tartu suuruses linnas kontsentreerub kaubandus peamiselt ühte kohta.

?Kliendi seisukohast on äärmiselt mugav, et kauplused asuvad paarisaja meetri raadiuses,? on Sauk veendunud. ?Kaupluste üleküllus vaid täiendab üksteist.?

AS Estiko ehitab tänavu Emajõe Ärikeskuse teise etapi, kuhu tuleb 10 000 ruutmeetrit kaubanduspinda ja uus bussijaam. Kahekorruselise ja veidi üle 100 miljoni krooni maksva ehitise põhirentnik on ASi Tallinna Kaubamaja tütarfirma AS A-Selver, kes avab oktoobri lõpus valmivas hoones Tartu esimese Selveri ketti kuuluva ostukeskuse. ?Tartus realiseerub 90 protsenti Tallinna Järve Selveri kontseptsioonist,? iseloomustab Sauk, kes tulevase põhirentnikuga sõlmis lepingu enne jõulupühi.

Samas piirkonnas kuulub Estikole teinegi kaubandusobjekt ? Kesklinna Kaubahall ? mille nullkorruse kasutuselevõtt võimaldab tänavu suurendada kaubandus- ja toitlustuspinda 2000 ruutmeetri võrra. Kaubahalli kõrvale ehitab kinnisvaraga haldamisega tegelev OÜ GMP Investeeringud äri- ja büroohoonet, mille kahel alumisel korrusel avavad augustis uksed kauplused kogupinnaga 1000 ruutmeetrit.

Tallinna Kaubamaja, kes ilmselt järgmisel nädalal sõlmib lepingud praeguse Tartu kaubamaja vastas asuva Hansa kvartali kahe krundi ostmiseks, ehitab järgmise aasta sügiseks uue kaubamaja. Tartu Kaubamaja direktor Raul Puusepp ei oska veel öelda, kui suur hoonetekompleks tuleb ning mis selle hinnaks kujuneb. ?Plaanime senisest rendipinnast vähemalt kolm korda suuremat pinda,? lisab Puusepp. Kas kaubamaja kolib pärast oma hoone valmimist Tartu Tarbijate Kooperatiivile kuuluva hoone rendipindadelt välja, ei oska Puusepp samuti veel öelda.

Tartu Tarbijate Kooperatiivi tegevdirektor Tarmo Punger nendib, et kuigi Tartu Kaubamajaga peetud mitmeaastased läbirääkimised kaubamaja laiendamiskavade üle jooksid liiva, ei ole nad maha matnud ideed laiendada praegust hoonet ning ehitada juurde kuni 3000 ruutmeetrit kaubanduspinda. ?Laienduskava teostub lähema paari aasta jooksul,? lubab Punger.

Pungeri hinnangul on Tartus puudu eksklusiivsest toidukauplusest. ?Samuti pole Tartus korralikku mööblimaja ega aiatarvete kauplust,? vihjab Punger realiseerimist vajavatele äriideedele. ?Üldse on tööstuskaupade osas Tartus veel palju ruumi.?

Pungeri andmeil on Tallinnas viimase kolme aasta jooksul suurenenud kaubanduspindade maht üle kahe korra. ?Peamised kaotajad Tallinnas on olnud väikesed toidukauplused ja turud,? on Punger veendunud, et sama saatus tabab ka Tartu väikepoode ja turge. ?Väikepoe ellujäämise ainus tingimus on muutuda elustiilipoeks, näiteks spetsialiseeruda liha-, juustu-, kohvi- või muuks eripoeks.?

Pungeri ennustuse kohaselt tegutseb Tartus kolme aasta pärast kolm suurt tööstuskaupadega kauplevat kaubamärki, kellele kuulub 60?70 protsenti müügimahust. ?Toidu- ja esmatarbekaupadega kaupleva kolme-nelja suurema keti käes on 80 protsenti turuosast,? ennustab Punger ja lisab, et näiteks Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) süsteemi kaupluste käes on Tartus praegu toidu- ja esmatarbekaupade turust üle kolmandiku.

ETK omandas eelmise aasta lõpus kuuest kauplusest koosneva Astri kaubandusketi, millest tuntuim on Annelinnas asuv Kivilinna kaubakeskus. ETK on Tartus esindatud kahe suure Konsumiga ja mitme Edu keti poega. Spari kaubamärki kandvate poodide võrk on Tartus ka kaubanduskontsernil Baltic Food Grupp.

Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna peaspetsialisti kaubanduse alal Meeri Tensingu andmeil sulges eelmisel aastal Tartus uksed kümme väikest toidupoodi. ?Paljud kauplemisluba pikendamas käinud poepidajad on avaldanud kahtlust, kas nad järgmine kord kauplemisluba pikendama tulevadki,? räägib Tensing. ?Pisikestele toidupoodidele võivad peale konkurentsi saatuslikuks saada ka uued hügieenieeskirjad.?

Tartu kaubandusspetsialistide sõnul köidab tänavu kauplustekülastajate meeli eelkõige uute kauplustekettide tulek. Kahe nädala pärast Taru hotelli lähedal uksed avavat Säästumarketit peetakse tõsiseks konkurendiks turgudele ja hulgiladudele.

Säästumarketi omanikfirma, Kinnisvarahalduse OÜ haldusdirektori Aldo Daponi sõnul on nende kauplused inimestele, kelle jaoks rahal on väärtus. ?Meie kaup on 10?20 protsenti odavam supermarketite kaubast,? ütleb Dapon ja lisab, et nad plaanivad veel tänavu ehitada Tartusse teisegi umbes 8 miljonit krooni maksva Säästumarketi.

Säästumarketi kõrval valmib aprilli keskel ASi Kesko Eesti SuperNetto kauplusladu, mis teenindab nii hulgi- kui jaekliente. Kesko Eesti direktori Riho Maureri kinnitusel kavatseb Soome kaubandushiid Kesko oma kohalolekut Tartus ja Lõuna-Eestis edaspidigi kindlustada. ?Rohkemat ma esialgu siiski ei kommenteeri,? jääb Maurer napisõnaliseks.

Ainus, kes Tartu kesklinnast kaugemale äärelinna riskib suurt kaubandusprojekti teostada, on ASi Astri & AV tütarfirma AS Lõunakeskus. Tallinna?Luhamaa maantee ääres, Riia maantee ja Ringtee ristmiku kõrval avab augusti teisel poolel uksed 13 000 ruutmeetri suuruse müügipinnaga kaubanduskeskus. Lõuna-Eesti suurima kaubanduskeskuse strateegiline rentnik on ETK, kes rajab üle 5000 ruutmeetri suurusele pinnale Maksimarketi.

Lõunakeskuse projektijuhi Jaan Loti andmeil on projekti kogumaksumus sada miljonit krooni. ?Kuna Tartus müüakse tööstuskaupa hajali üle linna, leidsime, et Tartu vajab suurt mugavat ostukeskust,? räägib ta.

Loti hinnangul räägib asukoha kasuks kaks põhiargumenti. ?Tartust väljuvatest teedest on kõige mugavam sõita mööda Riia maanteed,? loetleb Lott. ?Teiseks sõidab siit mööda peaaegu kogu Lõuna-Eesti transiitliiklus.?

?Arvestame, et Tartust tunni pikkuse autosõidu kaugusel elab kokku üle 300 000 inimese,? räägib Lott. ?Seetõttu prognoosime, sest elujärg paraneb, et Tartusse mahuks üks väga suur kaubanduskeskus veel ära.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:00
Otsi:

Ava täpsem otsing