Põhjamaade telekomiturg: igaüks otsib oma

Tõnis Arnover 11. jaanuar 2001, 00:00

Nüüd, kus Rootsist on saanud järgmiseks pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaa, hakkab Rootsi majandusminister Björn Rosengren Euroopa Liidus juhtima telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogia probleemide lahendamist. Koos soomlasest Euroopa Komisjoni voliniku Erkki Liikaneniga loodavad nad ELi Stockholmi tippkohtumiseks 23. ja 24. märtsil ette valmistada kõik dokumendid, mis on vajalikud ELi telekomisektoris piirangute kaotamiseks.

?Et Euroopa Liit saaks täita oma eesmärgi ja tõusta 10 aasta pärast maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja tehnoloogiliselt hästi arenenud piirkonnaks, tuleb meil luua vastavad reeglid. Loodan, et Rootsi eesistumisperiood aitab sellele tublisti kaasa,? ütles Rootsi majandusminister.

Euroopa ja Põhjamaade telekommunikatsioonifirmade tulevik sõltub oluliselt kolmanda põlve mobiiltelefonide (UMTS-võrk) litsentside saamisest, mida praegu kogu Euroopas ja sealhulgas Põhjamaades jagatakse. Riigid on valinud litsentside jagamisel eri taktika, ühed müüvad neid oksjonitel, mis koormavad telekomifirmasid suurte kuludega, teised jagavad neid nn iludusvõistlustel, kus valik langetatakse eelkõige pakkujate tehniliste ja majanduslike näitajate alusel.

Euroopas esimeste seas ehk mullu kevadel jagas litsentse Soome, Norra tegi oma otsuse novembris ja Rootsi detsembris. Kõik nad rakendasid iludusvõistluse varianti. Ainult järelejäänud Taani tahab teha seda oksjoni korras.

Seni on ainult üks telefonifirma ehk Rootsi Netcom saanud litsentsi kolmes riigis ? Soomes, Rootsis ja Norras. Rootsi Telia sai loa Soomes ja Norras, kuid jäi sellest üllatavalt ilma Rootsis. Selle vea parandas ta sel nädalal, kui teatas ühisfirma loomisest Netcomiga, mis tagab ka Teliale litsentsihüved. Teliaga sarnaselt sai Soome Sonera litsentsi Soomes ja Norras, kuid mitte Rootsis. Soome analüütikud jälgivad nüüd huviga, kas Netcomi ja Telia lähenemine Rootsis tähendab nende tihedamat koostööd ka Soomes.

Rootsi majandusminister Björn Rosengren ei varja, et tema unistuseks oleks Põhjalas Telia, Telenori ja Sonera liit. Sel juhul tuleks Rootsi valitsusel alandada riigi osalus Telias praeguselt 70 protsendilt alla 50, mis ministri sõnul oleks täiesti võimalik.

Rosengren on aga väga rahul ka Netcomi ja Telia liiduga, nimetades seda Rootsi lahendust eeskujuks terve Euroopa infotehnoloogiasektorile. Kahe peale on neil firmadel tervet Rootsit kattev tugijaamade võrk, mis kahandab UMTS-võrgu väljaehitamise kulusid. Samas aitab neil konkurentsiseaduste vastu eksimist vältida see, et ühises võrgus lubavad nad teenuste pakkumisel jääda edasi konkurentideks. Muidu ei olekski ilmselt mõeldav, sest kahe peale on nende käes 80% Rootsi mobiiltelefoniturust.

Taanis on hakanud levima kuuldused, et TeleDanmarki suuromanik, USA firma SBC, kes Taani valitsusega sõlmitud leppe kohaselt võib alates 12. jaanuarist oma aktsiad müüki panna, seda võimalust ka kasutab ning tõenäolise ostjana mainitakse Rootsi Teliat. Enskilda Securitiese analüütik Kenneth Graversen peab Rootsi ärilehes Dagens Industri usutavamaks, et Telia ja TeleDanmark soovivad ühinemise asemel pigem liita oma mobiilside harud. Sellele viitavat asjaolu, et TeleDanmark eraldas oma mobiiltelefonifirmast TDC Mobile International kuu aega tagasi TeleDanmark Mobili, mis hõlmab üksnes Taanit. Nii tekiks nelja Põhjamaad ühendav tugev ning puhtalt Põhjala mobiilsidefirma, leiab Graversen.

Taani analüütik John Strand aga väidab, nagu olevat TeleDanmarki ja Deutsche Telekomi vahel salakokkulepe, mille kohaselt saavad sakslased osta SBSi aktsiapaki. TeleDanmarki esindajad seda oletust ei kinnita.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:00
Otsi:

Ava täpsem otsing