Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestimaal oma oligarh

Andres Reimer 12. jaanuar 2001, 00:00

Ligi 120 000 töötajaga Venemaa hiigelfirma Lukoil president Vagit Alekperov sai 18. detsembril 1992 riiklikust kodakondsuametist sünnijärgse kodanikuna Eesti Vabariigi passi, sest avaldas, et tema ema, vanaema ja vanaisa olid Eesti Vabariigi kodanikud.

?Alekperov kuulub inimeste nimekirja, kes peavad esitama kodakondsuse tõestamiseks lisaandmeid, kui tema pass järgmisel aastal aegub,? ütles eile kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Merike Jürilo. ?Alekperovi avaldus oli esitatud väga heas eesti keeles.?

Alekperovi sõber Olari Taal, kes juhib ASi Ösel Foods, ütles, et on juba varem kuulnud naftamagnaadi Eesti kodakondsusest. ?Tunnen Alekperovit isiklikult ja pean temast lugu, kuid ei oska ütelda, miks ta Eesti kodakondsuse võttis,? lausus Taal.

Eile Berliinis Euroopa paremparteide konverentsil viibinud Laar kinnitas, et ei mäleta Alekperovi kodakondsuse käsitlemist. ?Kuivõrd tegemist polnud naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmisega, mida otsustab valitsus, siis ei tea ma seda fakti,? ütles Laar.

1992. aasta detsembris kodakondsusameti peadirektorina töötanud Enn Seppel ütles, et tema ei mäleta kodakondsuse andmist Alekperovile. ?Üksikisikut on võimatu meenutada, sest kodakondsuse said tuhanded inimesed,? ütles Seppel.

Püha Birgitta nunnaordu Caritase fondi juht Lagle Parek, kes oli 1992. aastal siseminister, ütles et tema ei tunne Alekperovit. ?Mäletan, et Alekperov külastas paar aastat tagasi tagasi Eestis viibides Kuremäe õigeusu nunnakloostrit,? rääkis Parek. ?Siis mõtlesin, et ta kuulub kloostri toetajate hulka ? see on kõik, mida ma Alekperovist tean.?

Lukoil Eesti ASi kommertsdirektor Valeri Makarov vakatas üllatusest oma ülemuse Eesti kodakondsusest kuuldes. ?Esimest korda kuulen,? lausus ta. ?Kuni tänase päevani töötasime ilma selle teadmiseta ning vaevalt nüüdki midagi muutub.?

?Põrutav uudis,? ütles Eesti suurima naftatransiidi firma Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas.

Kuna Lukoili tanklakett Eestis on jäänud tagasihoidlikuks ning mõne aasta eest kavandatud investeeringutest pole asja saanud, pole Alekperovi kodakondsus Eestit mõjutanud, lisas Luukas.

?Lõpuks ometi oleme leidnud oma Eesti oligarhi,? ütles mullu Eesti edukaimaks ettevõtteks kuulutatud Estonian Oil Service?i nõukogu esimees Arnoudt Lugtmeijer. Belgias sündinud ja Hollandi kodakondsusega Lugtmeijer ütles, et tema ei pea ärimehe kodakondsust tähtsaks. ?Eesti kodakondsuse taotlemisele ei ole ma mõelnud,? lisas Lugtmeijer.

Venemaa peakonsulaadist öeldi, et Venemaa seadused ei keela oma kodanikele topeltkodakondsust, kuid Venemaa ei tunnista topeltkodakondsust Eestiga, sest puudub riikidevaheline leping.

Mullu juulis käis Alekperov 20 Venemaa oligarhi delegatsiooni eesotsas Kremlis klaarimas sassi läinud suhteid president Vladimir Putiniga. Eelnenud nädalatel oli Vene maksupolitsei ja prokuratuuritöötajad korraldanud reide mitmes suurfirmas, sealhulgas Lukoilis ja Norilski niklitehases. Lukoil kaebas, et ebamäärasus Kremli kavatsuste ja motiivide ümber varjutab kõigi Vene firmade mainet ja komplitseerib laenude saamist välispankadest.

Aktsiaseltsi Silmet nõukogu esimees Tiit Vähi ütles 1999. aasta veebruaris, et ta pakkus Alekperovile kui mõjukale kaubavedajale rajatava Sillamäe sadama teenuseid. Alekperov vastas, et Lukoil on huvitatud Sillamäe sadama valmimisel investeerima naftaterminali ja ülepumpamisseadmetesse. ?Ma ei oota, et Alekperov tuleks Sillamäele sadamakaid ehitama,? ütles Vähi. ?Vene piirist 20 kilomeetri kaugusel asuv sadam on Lukoilile atraktiivne.? Lukoil pole tänaseks Sillamäele investeeringut avanud.

1998. aasta märtsis külastas Alekperov ootamatult Eestit, kohtus peaminister Mart Siimanniga, tegi visiidi Kuremäe nunnakloostrisse ja inspekteeris Lukoili tanklaid.

Venemaa äriringkondadele lähedal seisvate isikute arvates võis Alekperov võtta Eesti kodakondsuse, arvestades Eesti potentsiaali transiidimaana. Samuti ei välistata võimalust, et ta lõi Eesti passiga endale taganemistee Nõukogude Liidu lagunemise järgselt ebastabiilselt Venemaalt.

Eile ei õnnestunud Alekperovilt saada vastuseid tema kaalutluste kohta Eesti kodakondsuse võtmisel.

1. septembril 1950 sündinud Vagit Alekperov kuulus ajakirja Forbes hinnangul mõni aasta tagasi poolteise miljardi dollarilise ehk 25 miljardi kroonilise varandusega maailma rikkaimate inimeste hulka. Ta tegi enne 1992. aastal Lukoili presidendi kohale asumist karjääri NSV Liidu naftatööstuses, tõustes 1991. aastal NSV Liidu nafta- ja gaasitööstuse ministri esimeseks asetäitjaks.

Forbesi andmetel kuulub Alekperovile kümnendik Lukoili aktsiatest. Alekperov ise on väitnud, et talle ei kuulu Lukoili aktsiatest isegi mitte ühte protsenti.

1991. aastal vahetult Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel loodud Lukoil toodab praegu neljandiku kogu Venemaa naftatoodangust. Läinud aastal ulatusid firma tulud 11 miljardile dollarile ehk 180 miljardile kroonile.

Lukoili toorainereservid, mis ulatuvad enam kui 13,5 miljardile barrelile ja on tööstusharu suurimate hulgas, on koondunud Lääne-Siberisse, Kaspia põhjaossa ning Iraaki. 10 protsenti Lukoilist kuulub lääne kütusekontsernile BP Amoco.

Lukoil on naftavarude ja nende ammutamise mahu poolest üks maailma suuremaid eraomanduses olevaid naftakontserne.

Mõne aasta eest 62,3 miljonit tonni naftat ammutanud Lukoil tegutseb aktiivselt Venemaal, Balti riikides, Aserbaid?aanis ja Kasahstanis, samuti Põhja-Aafrikas ja Iraagis, laiendades oma tegevust praegu ka Ühendriikide turule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing