Hull lehm tõstab hinda

Sulev Oll 12. jaanuar 2001, 00:00

Lihakondijahu ehk loomsest toorainest tehtud loomasööda sisseveo keeld otsustatakse lähiajal. ?Kaalume kogu impordi peatamist,? sõnas põllumajandusminister Ivari Padar eile. Lisaks keelataks kohapeal valmistatud lihakondijahu söötmine mäletsejatele.

Juhul kui niisugune otsus tõesti tehakse, tõstab see oluliselt nii jõusööda kui ka liha ja piima hinda.

Loomade jõusööta valmistava ASi Keila Veskid prokuristi Kaja Puusepa sõnul pole veel täpseid arvutusi tehtud, kuid hinnatõus tuleb kindlasti. ?Näiteks ostame praegu Eesti ettevõtetelt ümbertöötamiseks jäätmeid,? rääkis ta. ?Kui aga jäätmeid enam müüa ei saa, toodangu omahind tõuseb.?

Jõusööda kallinemise põhjustab see, et taimne proteiin on loomsest tunduvalt kallim. Lisaks pole Eestis vajalikul määral sobivat toorainet. ?Taimset proteiini saab liblikõielistest kaunviljadest, näiteks hernest, ning õlitöötlemise jääkidest,? selgitas põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk. Pingelisust lisab tõsiasi, et mäletsejatele on Euroopa Liidu hiljutise direktiiviga ka kalajahu söötmine keelatud. Et samad probleemid juba vaevad Euroopa Liidu riike, võib oletada taimse päritoluga proteiini hinna tõusu.

Hullu lehma tõve leviku piiramise teine eile otsustatud abinõu maksab Eestile samuti miljoneid. ?Retoorika jäätmekäitlustehase ümber tuleb lõpetada,? sõnas Padar pärast hullu lehma tõbe käsitleva ministeeriumitevahelise komisjoni esimese istungi lõppu. ?Tehas tuleb ehitada kahe aasta jooksul.?

Võrreldes esialgu kavas olnud jäätmete lihakondijahuks ümbertöötamise tehasega tuleb nüüd ehitada jäätmete tuhastamise tehas, mis muudab kogu protsessi kallimaks. ?Ainuüksi tehase ehitamise hind jääb saja ja kahesaja miljoni krooni vahele,? kommenteeris Padar. ?Lisaks hõlmab asi kogu logistilist süsteemi.?

Põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk ei osanud veel öelda, kes tasub lihatööstuse jäätmete kokkuveo kulud. ?Arvan, et vähemalt esialgu teeb seda riik,? sõnas ta. ?Vastasel korral võib mõni tootja loomakorjuse näiteks metsa alla maha matta.?

Otsene kahju ähvardab ka neid lihakombinaate, kes jäätmeid ise lihakondijahuks ümber töötavad. ?Näiteks on sellesse investeerinud Valga Liha- ja Konservitööstus,? ütles Padar.

Seoses hullu lehma tõve ohuga tuleb kulutusi teha ka analüüsidele. Euroopa Liidu normide kohaselt tuleb Eestis, kus tapetakse umbes 50 000 üle 30 kuu vanust mullikat aastas, teha 950 hullu lehma tõve uuringut aastas. Lisaks kuuluvad uurimisele kõik hädatapetud ja need loomad, kes tunnistati haiguskahtlaseks tapajärgsel ekspertiisil. ?Üheks uuringuks vajalikud materjalid maksavad 400?500 krooni,? selgitas Kuusk. See tähendaks , et aastas võiks proovideks kuluda üle miljoni krooni.

Kaupluste andmetel on loomaliha hinna tõusu tunda juba täna. Tallinnas tegutseva Primo värske liha ja kala osakonna juhataja Marge Lasni väitel on kodumaise veiseliha hind uuel aastal tuntavalt kasvanud. ?Kereliha kilohind on tõusnud 24-lt kroonilt 28-le ja see tõuseb veel,? rääkis Lasn.

Hinnatõusu põhjuseks pidas Lasn piiranguid välismaise veiseliha sisseveol, mis kodumaiseid tootjaid on ärgitanud hinda tõstma. Seda kinnitas ka ASi Filee Lihatööstus juhatuse liige Mati Kallemets, kelle sõnutsi makstakse Eestist ostetava veiseliha eest 10?15% rohkem.

Samas on veiseliha osa eestlase ostukorvis väike. ?Kaalujälgijad ostavad 100 grammi väherasvast veisefileed,? kommenteeris Lasn. Primo müügistatistikas juhib endiselt sealiha (40%), järgneb tõusu näitav kanaliha (35%). Veise- ja lambaliha moodustab müüdud värskest lihast vaid väikese osa.

Loomaliha nõudluse vähenemist märgata pole märgata ka restoranides. ?Veisefilee on isegi soositum kui seafilee,? väitis restorani Vana Tunnel juht Ülle Promet.

Suurimaks loomaliha sissevedajaks Eestisse on Leedu. Hendrik Kuuse sõnul võib tarbija Leedust tuleva liha haigusvabaduse suhtes kindel olla. ?Teeme leedulastega tihedat koostööd ja teame sealset olukorda hästi,? kinnitas Kuusk. Leedust ostab veiseliha näiteks ka Rakvere Lihakombinaat.

Hullu lehma tõvega seotud probleemid on hakanud hoogustama kodumaist lihaveise kasvatust. Eesti Lihavesisekasvatajate Seltsi esimees Leino Vessart ütles, et see on üks kindlamaid abinõusid hullu lehma tõve levimise vältimiseks. ?Sisseveetava liha puhul ei garanteeri miski, et see just sellest riigist pärit on, mis paberites kirjas,? rääkis Vessart. ?Liha võidakse viia ühest riigist teise, teisest kolmandasse.? Huvi tõusu lihaveisekasvatuse vastu Eestis kinnitas ka veiste tapamaja omava Filee Lihatööstuse juhatuse liige Mati Kallemets.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing