Pärsia kunsti pärlid

Näha saab ligi 180 kunstiteost, mida tuhandete aastate vanusel pärsia kunstil on pakkuda. Tegemist on esimese korraga alates 1979. aasta Iraani revolutsioonist, kui selliseid haruldusi esitletakse välismaal ja mõningaid nendest näidatakse avalikkusele alles esimest korda. Korraldajate sõnul kestsid läbirääkimised näituse Viini toomiseks mitu aastat.

Vanimad eksponaadid on 7. sajandist e.m.a pärinevad savikujukesed. Näituse pärliks on aga Ahhemeenide ajastu (558?330 e.m.a) keraamika ning kuld- ja hõbenõud. Need maailma esimese impeeriumi valitsejad kogusid oma Susa ja Persopolise paleedesse tohutu varanduse. Aleksander Suure (336?323 e.m.a) Pärsia-vallutused tugevdasid hellenistlikke mõjutusi pärsia kunstis. Esmakordselt näidatakse skulptuuri ja keraamikat, mis pärineb suure Arshakiidide dünastia ajastust (247 e.m.a kuni 224 m.a.j), kus segunes idamaine ja kreeka kunst.

Kuulsad Sassaniidide kohrutatud hõbetaldrikud esindavad Sassaniidide dünastiat (224?641), kui traditsiooniline pärsia kunst tõsteti uuesti aukohale ja tugevnesid islami mõjutused. Sassaniidide kunsti meistriteosteks oli metallehistöö ning keraamika, kus põimusid mütoloogilised ja fantastilised loomafiguurid ning jahi- ja lahingustseenid. Näidatakse ka islami hõbe-, keraamilisi ja klaasnõusid, mis tõestavad sassaniidide kultuuri jätkuvat mõju islami kunstile.