Dividendide tulumaksu saab vähendada

Rahvusvaheliselt äri ajava Eesti äriühingu jaoks tehti tulumaksuseadusesse oluline täiendus 14.06.2000, kui seaduse §-i 54 lisati lõige 5.

Täiendus annab õiguse vähendada § 50 lg 1 alusel tasutavat dividendide tulumaksu välismaal dividendidelt kinnipeetud tulumaksu ja dividendide aluseks olnud kasumiosalt välismaa äriühingu poolt tasutud tulumaksu võrra. Mahaarvamise suurus on seejuures limiteeritud tulumaksusummaga, mis leitakse saadud dividendide netosumma korrutamisel 26/74ga.

Täiendus jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2000 ja puudutab kassapõhiselt 2000. aastast alates kinni peetud või makstud dividendide tulumaksu ja välisriigi äriühingu poolt oma tuludelt tasutud tulumaksu. Mahaarvatava tulumaksu suurus arvestatakse kas TSD lisa 6 abitabelis või lisa 7 abitabelis 3 ja deklareeritakse TSD lisa 6 ridadel 11 kuni 14 või lisa 7 ridadel 7.1.1 kuni 7.1.3 sõltuvalt sellest, kas tehakse §-s 60 sätestatud mahaarvamisi või mitte.

Seoses eeltoodud täiendusega on oluline tähele panna, et mahaarvamise õiguse kasutamine on seotud alljärgnevate tingimusega. Esiteks, tulumaksu mahaarvamise õiguse kasutamise ajaline periood kestab ainult 12 kuud alates dividendide väljamaksmisest välisriigi äriühingu poolt.

Erandina ei kuulu maksulepingu rakendamise võimaluse korral 12kuuline aegumistähtaeg kohaldamisele. Kui kehtivat maksulepingut Eesti ja vastava välisriigi vahel sõlmitud ei ole, siis on Eesti äriühingu aktsionäridel vajalik 12kuulise perioodi jooksul vastu võtta otsus ?oma? dividendide maksmise kohta ja lasta need välja maksta, sest sellisel juhul tekib võimalus välismaal tasutud tulumaksu Eestis arvesse võetav osa edasi kanda järgnevatele maksustamisperioodidele ja seega seda kasutada tulevikus. Vastasel juhul kaotab Eesti äriühing õiguse vähendada tulevikus ?oma? dividendide väljamaksmisel tasumisele kuuluvat dividendide tulumaksu. Seejuures ?oma? dividendide suurus ei ole seatud sõltuvusse välismaalt saadud dividendide suurusega. Seega piisab, kui Eesti äriühing jaotab ka oluliselt väiksema osa saadud dividendidest nõutud perioodi jooksul.

Teiseks tingimuseks on, et Eestis võib maha arvata üksnes selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava välisriigi siseseaduse või Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud maksulepingu alusel kohustuslik. Maksuleping sätestab dividendidelt kinnipeetava tulumaksu suuruseks tavaliselt 15%, üle 25% osaluse korral aga 5%, seega välisriigi äriühingu poolt näiteks siseseaduse alusel kõrgema määraga kinnipeetud tulumaksu vastavat osa Eestis arvesse võtta ei saa ja see osa tuleks tagasi taotleda vastava välisriigi maksuhalduri käest.

Lõike 5 lisamine tulumaksuseaduse §-i 54 oli vajalik samm, kuna äriühingud ei saanud seoses uuele maksustamissüsteemile üleminekuga rakendada § 45, mis andis residendist füüsilisele isikule õiguse kasutada välismaalt saadud tuludelt makstud või kinnipeetud tulumaksu osas lihtkrediidimeetodit.

Äriühingutel välisriigist saadud tuludelt makstud või kinnipeetud tulumaksu osas samasisulist õigust tulumaksuseaduse jõustumise hetkel polnud. Kuigi maksulepingu korral oleks Eesti äriühingul olnud võimalus maksulepingu alusel vähendada Eesti tulumaksu välismaal tasutud tulumaksu osas ka ilma §-i 54 rakendamata, puudus enne § 54 täiendamist lõikega 5 selge siseriiklik kord, mis arvestanuks äriühingute uue maksustamissüsteemi eripära (st millise tulumaksu vastu jne).

Kuigi olemuselt on § 54 lg 5 sätestatud tulumaksu mahaarvamise õigus sarnane §-s 45 ja eelneva tulumaksuseaduse §-s 30 sätestatud õigusega, on tuntavad erinevused siiski olemas. § 54 lg 5 võimaldab maha arvata vaid dividendidelt kinni peetud tulumaksu, teistelt välisallikatest saadud tuludelt (litsentsitasud, intressid jne) kinni peetud või makstud tulumaksu arvesse võtta ei saa (erandina saab maksulepingu olemasolul siiski arvesse võtta kõikidelt välisriigis saadud tuludelt kinni peetud või tasutud tulumaksu).

Teise olulise erinevusena lubab § 54 lg 5 Eesti tulumaksust maha arvata ka dividendide aluseks olnud välismaa äriühingu kasumiosalt viimase poolt makstud tulumaksu nn kaudse krediidina, kusjuures kaudse krediidi rakendamisel pole Eesti äriühingu jaoks osalus dividende maksvas äriühingus oluline. Nii kaudse krediidi kui ka lihtkrediidi kasutamisel on mahaarvatava tulumaksu suurus piiratud, kuna mõlema tulumaksu kogusumma ei saa olla suurem kui saadud dividendide netosummalt arvestatud tulumaksusumma (26/74 korrutatud netodividendiga).

Kolmandaks, erinevalt tulumaksuseaduse § 45 lõikes 1 sätestatud printsiibist, mille alusel arvestatakse välisriigis tasutud tulumaksu iga riigi kohta eraldi, § 54 lg 5 sellist piirangut ei sätesta. Seetõttu on TSD lisa 6 ja 7 abitabelite täitmise lause ? ? Igast riigist saadud dividendidelt makstud tulumaks kohta tehakse eraldi arvestus? ? eksitava sisuga: erinevatest välisriikidest saadud dividendidelt makstud tulumaksu osas saab teha ühe arvestuse.

Rakendamise toimelt on § 54 lg 5 sätestatud mahaarvamine küllalt sarnane § 60 alusel toimuvate mahaarvamistega, st dividendide tulumaksu ettemaksu kasutamata jäägi ja koefitsiendi alusel leitud 1994?1999 tasutud tulumaksu mahaarvamisega. Mõlemal juhul Eesti äriühing vähendab ?oma? dividendide väljamaksmisel tasutavat tulumaksu ja hoiab kokku maksukulusid. Erinevuseks on, et pole ette nähtud välisriigi tulumaksuga seonduva mahaarvamise õiguse ülekandmist tõendi põhjal teisele residendist äriühingule § 60 lg 3 alusel.