Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas töö- ja elamisloa andmist võõrtöölistele tuleb lihtsustada?
Meie toetame Äripäeva seisukohta. See on üks teema, mis on pea igal ettevõtjate seminaril ja diskussioonil üles kerkinud. Oleme sellest rääkinud ka kohtumistel välisminister Toomas Hendrik Ilvese, majandusminister Mihkel Pärnoja jt valitsusesindajatega. Ühes või teises vormis on meile ka vastatud ja vastus on alati olnud üks ? need küsimused on töös. Aasta aega on juttu olnud ka sellisest asjast nagu äriviisa, mis on mõeldud Eestis pikemat aega tegutsevatele investoritele, ettevõtjatele, oskustöölistele. Eriti finantsjuhtimise valdkonnas ja mõningatel insenerierialadel ei ole meil vajalikul arvul või ei ole üldse oma spetsialiste. Ei ole normaalne, et näiteks Balti Laevaremonditehas peab loobuma kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvast tellimusest seetõttu, et meil ei ole piisavalt keevitajaid. Dokument on justkui lükatud käima, aga näib, et see on kusagile toppama jäänud. Ühes küljest viib probleemi lahenduseni liitumine Euroopa Liiduga, kui tööjõu vaba liikumise osas ei kehtestata Eestile üleminekuaega. Eesti aga vajab praegu, oma nn üleminekuajal tööjõuprobleemile paindlikumat lähenemist. Ettevõttesse investeeritud kasumi maksuvabastus on hakanud toimima ? Eestisse on tulemas investeeringuid mitmest valdkonnast ja see hetk, et meil ei jätku tööjõudu, võib peatselt kätte tulla.
Täna on meil tõesti kutsealasid, kus meil ei ole kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, aga teatud hetkel on nende vajadus suur. Sellisel juhul saan ma aru ? võõrtööliste sissetoomine on hädavajalik. Minu arvates on sellistel erandjuhtudel võimalik ka neid suhteliselt kiiresti ja lihtsustatud korras siia saada. Selleks ei ole vaja enam kehtivat korda lihtsustama hakata. Kui aga mõeldakse siin ka oskustöölisi, siis ma jään enda juurde ? nende massiline sissetoomine lihtsustatud korras toob kaasa palju probleeme, see ei tähenda neile ainult töökoha lubamist, vaid nende eest tuleb ju ka hoolitseda. Õigem on koolitada oma inimesi ja tegelda tõsiselt nende kvalifikatsiooni tõstmisega. Võõrtöölise siiatoomine ei tule ettevõtjale sugugi odavam.
Niisamuti on kodakondsusega ? siingi pole mõtet enam midagi minimiseerida või lihtsustada. Erandkorras ja eriliste teenete eest saab ka praegu anda kellele tahes Eesti kodakondsuse. Meil on selliseid positiivseid näiteid ? Ernesto Preatoni, Sonny Aswani jt. Nemad on ehk riigi jaoks rohkem teinud kui suur osa sünnijärgseid kodanikke.