Kauplusteketid jõuavad Lätti ja Leetu

ÄP 15. jaanuar 2001, 00:00

Paljude kinnisvara- ja pangandusspetsialistide ennustuste kohaselt tuleb alanud aasta eelmisest edukam. Üks märk sellest on tarbekaupade ostmise järsk tõus eelmise aasta teisel poolel sarnaselt 1995?1997. aastatega, millele järgnes ka kinnisvaraturu tõus.

Põhjendatult tekib küsimus, kas sellele järgneb ka tagasilöök nagu 1998. aastal? Tuleb tunnistada, et selle kordumise tõenäosus on seekord oluliselt väiksem. Laenuvõtjad on muutunud palju konservatiivsemaks, kaaludes mitu korda, enne kui laenuvõtmise kasuks otsustatavad.

Oodata on nõudluse tõusu pangalaenuga ostetavate uute korterite järele, mis on otseselt seotud ostjate usuga majanduse heasse tulevikku. Järjest enam inimesi hakkab väärtustama korrektset elukeskkonda ja elustandardilt sarnaseid naabreid, mida uus korterelamu pakub. Seda enam, et laenuprotsentide vähenemine ja laenuperioodide pikenemine toob kuumakse tasemele, mis muutub kättesaadavaks järjest suuremale hulgale inimestele.

Varasemate kuudega võrreldes detsembris olulisi muudatusi Riia elamispindade turusektoris ei toimunud.

Enamik kliente eelistab renoveerimata kortereid, et neid siis enda maitse ja vajaduste kohaseks remontida. Kesklinnas maksavad renoveerimata korterid vahemikus 380?530 USD/m². Renoveeritud kortereid müüakse hinnaga 750?1500 USD/m².

Kaubanduspindade turusektoris võib täheldada, et väiksemad poed hakkavad klientide juurdevõitmiseks kolima suurtesse ostukeskustesse, kus renditakse endale müügiboks. Et suurtes kaubanduskeskustes asuvate pindade pakkumine on suurenemas - kaubakeskusi kerkib üha juurde - võib peagi oodata rendihindade langust.

Vanalinna peetakse kaubandusettevõtetele kõige mainekamaks asukohaks. Kogemus näitab, et vanalinnas suudavad ellu jääda vaid kohvikud, suveniiripoed ja väikesed spetsiifilised ärid, samuti reisifirmad ja infokeskused, samas, kui toidupoodidel ja keskpärastele laiatarbekaupade poodidel on seal kõrgete rendihindade tõttu raske pinnal püsida.

Teine tendents, mille jätkumist on alanud aastal ette näha, on jaemüüjate kaubanduskettide loomine ja nende laienemine üle Riia ja ka mujale Lätti, hõivates märkimisväärse osa turust.

Büroopindade rendipakkumiste hulk on suhteliselt suur, kuid oluline osa (umbes 60 %) pindadest vajab enne kasutuselevõttu rentnikepoolseid investeeringuid nende seisukorra parendamiseks. Aina suurem hulk kinnisvaraomanikke võtab laenu, et oma vara enne rendileandmist renoveerida ning kaasaegseks muuta.

Büroopindade turusektoris on nõudlus kõige kõrgem B-klassi büroopindade järele. Seetõttu läheb enamik investeeringuid olemasolevate hoonete renoveerimiseks Lääne standarditele vastavateks B-klassi büroopindadeks, mille kuurendis on vahemikus 12?20 USD/m².

Vaatamata levinud uskumusele, et talv on surnud periood maaostuks, on sel aastal nõudlus jäänud kõrgeks. Suurim on see äriotstarbeliste kruntide järele linna peamagistraalide ääres Krasta, G. Astras, A. Deglava ja K. Ulma?a tänaval, mis on ühtlasi ka kõige kõrgema hinnatasemega piirkonnad Riias üldse.

Möödunud aastat võib pidada kvalitatiivse murrangu perioodiks. Uute korterelamute pakkumise suurenemine, hindade langus ja krediidisüsteemi käivitumine võimaldasid järjest suuremal hulgal turuosalistest uue korteri osta.

Huvi kasutatud korterite järele Vilniuse äärelinnades on vähenenud. Möödunud aasta alguses 14 000?16 000 USD maksnud ühetoalised korterid Vir?uli?k?s, Karolini?k?s ja Lazdynai piirkonnas võib nüüd osta 10 000?13 000 USD eest.

Tüüpkorterite hinnad langesid üle 15?20%. Põhiliselt langesid 1?2toaliste korterite hinnad vanemates äärelinnapiirkondades.

Veidi vähem odavnesid suuremad, 3-4toalised korterid, 18?20%. Suuremate korterite väiksem hinnalangus on seletatav nõudluse langusega selliste korterite järele 1999. a, kui sellised korterid odavnesid kõige enam.

Uued korterid odavnesid umbes 10 % võrra, põhjuseks suurenenud pakkumine, tugevnenud konkurents turul ja üsna keeruline majanduslik olukord Leedus. Praeguses situatsioonis saab üha enam keskklassi inimesi endale võimaldada uute korterite ostu.

2000. aasta oli elamispindade turul märkimisväärne, kuna paljud krediidiasutused hakkasid pakkuma eluasemelaene, võimaldades rahval osta uuemaid ja kallimaid kortereid.

Eramuturul möödunud aastal suuri muutusi ei toimunud ? pakkumine oli suhteliselt väike ja hinnad stabiilsed. Sel aastal on oodata pakkumiste järsku suurenemist, kuna mitmed ehitus- ja investeerimisfirmad on alustanud uute, 10?30 eramust koosnevate arendusprojektide ehitust Vilniuse lähistel.

Vaatamata korterihindade langusele ja eramuturu vähesele aktiivsusele maahinnad ei langenud, vaid isegi tõusid. Nõudlus oli kõige suurem Vilniuse kesklinnas ja linnalähistel asuvate väljaehitatud kommunikatsiooniliinidega kruntide järele.

Nõudlus kaasaegsete büroopindade järele on jätkuvalt kasvamas. 2001. aastal valmib kaks uut A-klassi büroohoonet. Esimene neist on 15korruseline, 5200 m² üldpinnaga klaashoone Gele?inio Vilko tänaval, mille ehitus peaks lõppema novembriks 2001. Rendihinnaks saab olema 15?17 USD/m². Teine, juulis 2001 valmiv büroohoone on 3500 m² üldpinnaga 6korruseline IBC ärikeskus ?eimyni?ki¸ tänaval. Sealsete pindade rendised on 15?17 USD/m². Kuigi pindade valmimiseni on veel enam kui pool aastat aega, on osa neist juba välja renditud. Need kaks ehitusjärgus objekti ei kata kasvanud nõudlust, nii on lähema kahe aasta jooksul oodata veel mitmete uute büroohoonete turuletulekut.

Leedu kaubanduspindade turul on tunda tugevat konkurentsi kahe suurima jaekaubandusfirma ? Vilniaus Prekyba and ECO vahel (50 % ECOst kuulub RIMIle). Mõlemad firmad plaanivad käesoleval aastal ostukeskuste ehitust. Vilniaus Prekyba ehitab supermarketi 16 hektari suurusele maa-alale ?e?kin? piirkonnas, RIMI plaanib ehitada 30 000 m² supermarketi ?irm?nai piirkonda, endisesse sõjaväelinnakusse ??iaur?s miestelis?. Möödunud aastal ehitas Vilniaus Prekyba esimese hüpermarketi. Firmale kuulub 28 hektarit, millele plaanitakse ehitada kaubanduskeskused.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing