Korteriühistuseadus muudetakse selgemaks

Urmas Mardi 15. jaanuar 2001, 00:00

Läinud aasta lõpus riigikogu kinnituse saanud elamureformiga seonduvate seaduste muudatused puudutavad kaheksat õigusakti, uue lahenduse leiab ka vaidlusi tekitanud korteriomandi seadmine.

Elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seadus jõustus enamike paragrahvide osas 29. novembril 2000.

  • § 23 lg 2 ? kui korteriomandi seadmine või elamuühistu (-kooperatiivi) poolt maa erastamine on algatatud enne 2001. aasta 1. jaanuari, viiakse see lõpule enne 2001. aasta 1. jaanuari kehtinud alustel ja korras. Korteriomandi seadmise või elamuühistu poolt maa erastamise algatamiseks loetakse eluruumide erastamise kohustatud subjekti, korteriühistu, eluruume vallasasjana omavate isikute või elamuühistu avalduse esitamist valla- või linnavalitsusele korteriomandi seadmiseks või maa ostueesõigusega erastamiseks. Oluline on silmas pidada, et kui avaldus on esitatud, siis toimub kõik endises korras. Juhul kui avaldust mingil põhjusel ei ole enne 1. jaanuari 2001. a esitatud, peab tuginema järgmisele seadusesättele.

Avaldusi korteriomandi seadmiseks saab esitada 2001. aasta 31. detsembrini. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt, korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud ei ole nimetatud tähtpäevaks avaldust esitanud, munitsipaliseeritakse nende ehitiste teenindamiseks vajalik maa valla- või linnavalitsuse taotlusel. Kui kohalik omavalitsus ei soovi maad munitsipaliseerida, jääb see riigi omandisse.

§ 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: korteriühistul on osakapital. Vana seaduse kohaselt oli korteriühistul osakapital ja muud sihtotstarbelised kapitalid. Seaduse mõtte kohaselt peaksid raamatupidajad sihtotstarbelised kapitalid ümber nimetama ettemakseteks. Ettemaksu võimalus on nüüdsest lisatud ka seadusesse.

§ 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks.

  • Seadust täiendatakse §101 sõnastuses:

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.

Seda küsimust reguleeris varem mittetulundusühingute seadus. Korteriühistuseaduse kohaselt kehtib põhimõte, et erinormiga reguleerimata küsimustes tuleb kohaldada mittetulundusühingute seadust.

Seadust täiendatakse § 151 sõnastuses:

1) Majandamiskulud on käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest. Viimast arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuse eest ning maksma maamaksu.

2) Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib paigaldada täiendavaid seadmeid.

Elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seadus on avaldatud RT I 2000, 88, 576.

Korteriühistute juhatused ja liikmed peaksid tähele panema, et alates 1. jaanuarist 2001. aastal kaotas kehtivuse soodustus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse andmete edastamisel. Nüüd peab ühistu tasuma riigilõivu korteriühistu registrisse kandmise eest 300 krooni ja registriandmete muutmise eest 100 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing