Maksuseadustes palju FIE-le olulisi muudatusi

Artikkel

- Uudised
- 14. jaanuar 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuseadustes palju FIE-le olulisi muudatusi
Füüsilisest isikust ettevõtja võib nüüd avada pangas paljuräägitud erikonto, millele saab korjata raha investeeringute jaoks.
Eesti residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab üleval kolme või enamat alaealist last, võib alates kolmandast lapsest oma aastatulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu (12 000 krooni) iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta. Kui laps teenib ka tulu, saab maha arvata 12 000 krooni ja lapse maksustatava aastatulu vahe.
Mitterahalised tasud ei ole enam töötaja palga hulka kuuluvad, vaid neid maksustatakse kui erisoodustusi. Vahe on selles, et palgalt maksab tulumaksu selle saaja, erisoodustustelt aga nende tegija. Ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ametiülesannete täitmise eest makstavat mitterahalist tasu maksustatakse nüüd kui erisoodustust.
Enam ei loeta saaja tuluks ka välisfirma Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha poolt tehtud kingitusi.
Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute hüvitiste maksustamisel oli siiani tingimuseks, et see on saadud kas kindlustuslepingu tähtaja või kindlustusperioodi lõppemisel või seoses kindlustusperioodi lõpetamisega ning et see makstakse välja enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest. Uuest aastast sõlmitud lepingute puhul on ainus tingimus see, et hüvitis makstakse välja enne 12 aasta möödumist lepingu sõlmimisest.
Maksustatavat tulu ei saa enam vähendada enda või abikaasa lähemate sugulastega kindla eesmärgiga väärtpaberitehinguid tehes: neid turuhinnast madalama hinnaga müües või neilt turuhinnast kõrgema hinnaga ostes ja normaalse hinnaga müües.
Uuest aastast ei arvata ettevõtlustulust maha maksumaksjaga seotud isikule vara müümisest tekkinud kahju ainult siis, kui müük toimub turuhinnast erineva hinnaga. Siiani oli see sugulastele müümise korral keelatud igasuguse müügihinna puhul.
Ettevõtluse tuludest suuremaid kulusid saab edasi kanda seitsmele aastale. Seejuures ei saa edasi kanda kulusid, kui kahjum tekitati põllumajanduse 45 000kroonise maksuvabastusega.
Tulumaks peetakse nüüdsest kinni ka tulumaksuga maksustatavate loteriivõitude väljamaksmisel.
Enam ei peeta palgalt ja muudelt tasudelt kinni tulumaksu, kui isik täitis tööülesannet väljaspool Eestit ning tasu maksti Eesti firma välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. See välistab palgatulu võimaliku topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe erineva riigi seaduste koosmõjul.
Kui residendist füüsilisele isikule on kalendriaasta jooksul kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva firma aktsiaid, osasid, hääli või õigusi kasumile, tuleb tal esitada tuludeklaratsioon ka siis, kui tal puudus maksustatav tulu.
Palju vaidlusi on põhjustanud küsimus, kas töötaja kõrgkoolis õppimise eest tasumine tööandja poolt on erisoodustus või mitte. Nüüd on tulumaksuseaduses säte, et taseme- või vabaharidusliku koolituse kulude katmine tööandja poolt on erisoodustus. NB! Erisoodustuselt maksab tulumaksu ikka selle tegija.
Maksukohustuslasena registreerimata isikult Eestis ostetud kasutatud kauba ja kultuuriväärtusega asjade edasimüümisel maksab edasimüüja käibemaksu edasimüüdud kauba ja kultuuriväärtusega asjade käibemaksuta müügi- ja ostuhinna vahelt. NB! See ei kehti FIE toodetud kauba, vaid ainult kasutatud asjade edasimüügil!
Müügimaksu peavad maksma ainult need FIEd, kellel on kauplemis- või teenindusluba. Need, kelle ettevõtlus neid lubasid ei nõua, ei pea müügimaksu maksma.
Mootorsõiduki müümise korral on mootorsõidukimaksu tasunud isikul õigus taotleda makstud mootorsõidukimaksu tagastamist kuude eest, mis on jäänud mootorsõiduki müümise kuust maksustamisperioodi lõpuni.
Kuna riigikogus ühendati mitu maamaksu puudutavat eelnõud üheks, ei saa veel täpselt öelda, mis sai pensionäride maamaksuvabastusest.
Eelmise aasta lõpus vastuvõetud uues sotsiaalmaksuseaduses on just füüsilisest isikust ettevõtjatele olulisi muudatusi.
Nii avansiliste maksete kui ka kogu aasta ettevõtluse tuludelt makstava sotsiaalmaksu minimaalmäär seoti mitte kuupalga alammäära, vaid eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääraga. Hetkel on see 700 krooni. Tööandja ja FIE poolt kahe peale kokku makstava sotsiaalmaksu suurust sätestav lõik on uues seaduses sõnastatud nii, et maksuametil ei õnnestu seda enam pea peale keerata: arvestus käib kvartalis makstud sotsiaalmaksu summa järgi.
FIE sotsiaalmaksu maksimummääraks aga on endiselt 15kordne kuupalga alammääradelt arvutatud maks.
Last hooldav FIE ei pea enam maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid senikaua, kui ta saab riigilt lapsehoolduse tasu.
Sotsiaalmaksu avansilised maksed tuleb nüüd tasuda jooksva kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. Seega tuleb aastas teha 4 avansilist makset. Sotsiaalmaksu aastane juurdemakse tuleb tasuda koos ettevõtja tulumaksuga 1. oktoobriks. Maksuamet peab teate juurdemakstava summa kohta saatma 1. septembriks.
Sotsiaalmaksu peab maksma nüüd mitte ainult tööettevõtulepingu järgi makstud tasudelt, vaid kõigilt teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslike lepingute alusel makstud tasudelt. Nii et lepingu nimetusest sõna ?tööettevõtu? ärajätmine ei aita enam.
Uues seaduses on täpselt reguleeritud, kui palju maksab pensionärist ettevõtja sotsiaalmaksu siis, kui ta muutus pensionäriks aasta sees. Enne oli see reguleerimata, kuigi talitati just nii, nagu uues seaduses kirjas.
Hetkel kuum