Riik poole miljardiga miinuses

Näiteks laekus 2000. aasta riigieelarvesse planeeritust 130 miljonit krooni vähem, kuna Eesti Pank ei teeninud 1999. aastal kasumit, kommenteeris alalaekumist rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja asetäitja Kalle Kukk.

650 miljoni võrra kavandatust vähem laekus mootorikütuseaktsiisi, sest rahandusministeerium lootis, et uus kütuselisandeid maksustav seadus saab kehtima hakata poolest aastast. Seadus hakkas kehtima aga alles sügisel ning novembri ja detsembri kütuseaktsiisi laekumine oli võrreldes eelmiste kuudega ligi kahekordne.

Trahvide osas loodeti paremale trahvide kogumisele, paraku tuli miinus sellelt realt ligi 150 miljonit krooni. Riigivara võõrandamisest laekus eelarvest vähem 565 miljonit krooni, mis tulenes osaliselt TOPi erastamise venimisest. Samas oli see ka rida, kuhu lisati miljoneid riigikogus, meenutas Kukk. Kuke sõnul on 2001. aasta eelarves varasemat kogemust arvestatud ning nii on trahvide ja tubakaaktsiisi laekumine planeeritud oluliselt väiksemaks.

Ettevõtte tulumaksu laekus eelmise aasta riigieelarvesse 220 miljonit krooni ehk 35% rohkem kui planeeritud. Rahandusministri nõunik Madis Müller on varem seda kommenteerinud nii, et ei osatud anda laekumisele täpset prognoosi seoses uue seadusega.

Käibemaksu laekus 500 miljoni krooni võrra kavandatust rohkem. Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on käibemaksu ülelaekumine kindlasti seotud sellega, et majanduskasv ületas kõikide ootusi. ?1999. aasta keskel, kui eelarvet koostati, ei osatud nii suurt kasvu ette näha,? ütles Lauri.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul õnnestus riigil eelmisel aastal kulusid oluliselt kokku hoida, kulutades ainult 96% planeeritust ehk 2,2 miljardit krooni vähem. Eelarvega võrreldes rohkem kulutati raha ainult töötu abirahale.