Rootsi prioriteedid ja kartused eesistujana

Tõnis Arnover 15. jaanuar 2001, 00:00

Eelmisel nädalal Rootsi auahnet eesistumisprogrammi tutvustanud suursaadik Elisabet Borsiin Bonnier tõdes, et Rootsi peab võimalikuks edukamate kandidaatriikidega, kelle sekka arvab ka Eesti, läbirääkimisi kiirendada. Kui ELi Göteborgi juunitippkohtumisel antakse hinnang iga kandidaatriigiga peetavate läbirääkimiste seisule, siis Eesti välisministri Toomas Hendrik Ilvese sõnul lubaks see ELil täpsustada juba läbirääkimiste lõpptähtaegu.

Eesti välisministeerium loodab järgmise poolaasta jooksul saavutada lahenduse peatükkides, kus on taotletud üleminekuperioodi. Need puudutavad teenuste ja inimeste vaba liikumist, keskkonda, energiat ja veondust. Sellisel juhul loodab Eesti läbirääkimised lõpule viia hiljemalt 2002. a algul.

Teine Rootsi ja Eesti ühishuvi on korraldada aprilli algul Tallinnas ELi põhjamõõtme raames Läänemere piirkonna äriliidrite kohtumine, et arutada majanduskoostöö tihendamist.

Rootsi eriline huvi on süvendada ELi ja Venemaa koostööd ning aidata kaasa Venemaa pääsemisele Maailma Kaubandusorganisatsiooni. Selleks korraldab Rootsi märtsis Moskvas ELi ja Venemaa tippkohtumise, kus tulevad arutusele Venemaa kaasamine ELi põhjamõõtmesse, ELi ja Venemaa pikaajalised energiatarned, Venemaale tee sillutamine WTOsse, Euroopa investeerimispanga laenude avamine Venemaale ja Kaliningradi tulevik.

Samal ajal kui ametlik Rootsi räägib ELi kiirest laienemisest, lüüakse Rootsis kokku sellega seotud lisakulusid. Avalike uuringute ekspertgrupi ESO uuringus prognoositakse, et ELi laienemine läheb Rootsile täiendavalt maksma aastani 2006 7?8,5 miljardit Eesti krooni aastas, mis tähendaks praeguse ELi arve suurenemist 20?25% võrra. Aastail 2006?2012 oleks lisakulu 3,5 miljardit krooni aastas, aga kui EL peaks uutele riikidele avama põllumajanduse otsetoetused, siis kasvab kulu kaks korda.

Lisakuludele vaatamata rõhutab ESO uuringu esitanud Bengt Karlsson, et Rootsi on nende ELi riikide seas, kes saavad ELi laienemisest kõige suuremat majanduslikku tulu, mis kaalub kasvavad kulud üles.

Rootsi kardab ka seda, et olles ELi eesistujamaana vahekohtunikurollis, ei saa ta aktiivselt läbi suruda ELi tegevuse suurema avalikustamise põhimõtet. Nimelt tuleb Amsterdami lepingu kohaselt hiljemalt 1. maiks vastu võtta otsus, mis tagaks inimestele vaba juurdepääsu ELi dokumentidele ja mille eest Rootsi on kindlalt võidelnud. Kuna enamik riike, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia jt, on dokumentide salastamise poolt, siis on Rootsil järelejäänud lühikese aja jooksul raske oma tahet läbi suruda, kui ta ei taha just pälvida egoistliku eesistujamaa tiitlit, nagu juhtus Prantsusmaaga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing