Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Innovatsioon ? ettevõtja religioon

Alar Kolk 16. jaanuar 2001, 00:00

Seniste arengutempode jätkumisel võetakse 21. sajandil uusi tehnoloogiaid kasutusele rohkem kui ratta leiutamisest tänaseni. 125 aastaga kasvas telefoni kasutajate arv miljardini, televisioon kogus sama populaarsuse 50 aastaga. Elektronposti aadresside arv ületab miljardi tarbija piiri aastal 2002 ehk e-postist areneb mastaapne kommunikatsioonivahend vaid 12 aastaga.

Tööstuse ellujäämise mõõdupuu on uute toodete arendamise kiirus, mille arvestust peetakse mitte enam aastates, vaid kuudes. Ainus võimalus firmadel eksisteerida nende esimesest tootest kauem on pidevalt arendada uusi tooteid ja teenuseid, mille kaudu luuakse uusi tarbimismudeleid ja turge.

Teadmistemahukate kõrgtehnoloogiliste toodete lisaväärtus on mitmeid kordi suurem võrreldes traditsiooniliste toodetega. Nt 1998. a ületas Microsofti turuväärtus kahe suurima Ühendriikide lennufirma ning kahe maailma suurima jaemüügiketi turuväärtuste kogusumma. See fakt kinnitab seisukohta, et tõeliselt tulus on vaid uute teadmiste ja oskuste väljaarendamine/turustamine.

Tehnoloogilise innovatsiooni olulisust rõhutab ka asjaolu, et kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste (nt arvutite, ravimite, kommunikatsiooni) osatähtsus maailmakaubanduse käibes kasvab teiste toodete keskmisest mitmeid kordi kiiremini. Ülikiiresti arenevate riikide (Iirimaa, Korea) majanduskasvu põhialus on kõrgtehnoloogia kasutusele võtmine ja arendamine ning kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste eksport.

Keskajale omane mõttelaad, et Eesti majanduse konkurentsivõime tagavad madalad kulud ja müstilised geograafilised parameetrid, saab kesta sama kaua kui võõras võlg või laastutuli. Arvestades ELi laienemist ning arengut rahvusvahelises kaubanduses on selge, et 10 aasta pärast ei ole Eestil praegust madalat kulude baasi ega paremat geograafilist asendit. Selleks ajaks peavad aga olema välja arendatud uued konkurentsieelised ning väärtushinnangud, millele Eesti riik ja majandus saaks toetuda.

Eesti eksportööride uuringust on selgunud, et ettevõtete kriitilisimad probleemid on ma-dal efektiivsus ja puudulik tootearendus. Siiani on ettevõtted kompenseerinud madalat efektiivsust odava tööjõuga. Paraku on tööjõu hind suurenenud mitmeid kordi ning see suund jätkub, jättes ettevõtted kasumivõimaluseta.

Millel põhineb majanduskasv Eestis edaspidi? Uueks ma-jandusreligiooniks kujuneb tehnoloogiline innovatsioon. See on Eesti kui väikeriigi majanduse kasvu eeltingimus. Tehnoloogiline innovatsioon võimaldab tõsta ettevõtlusmudeli kvaliteeti, suurendada firmade kasumit ja turuosa. Uuringuid näitavad, et edukaimate uuenduste kasumimäär on keskmiselt 60%, samal ajal oli USA majanduses viimase 30 aasta jooksul tehtud investeeringute keskmine tulusus 16%.

Tulevikus on edukad need organisatsioonid, mis loovad tehnoloogiate rakendamiseks ja teadmiste omandamiseks uusi koostöövorme. Selliseid, mis ühendab tööstust, teadust, ettevõtteid, neidki, mis alles arendavad oma esimesi ideid.

Ka Eesti majandus ja teadus ei saa teineteisest mööda vaadata, sest see seaks meid olukorda, kus teadusasutustesse tehtud investeeringutest ei tõuse tulu majanduse jaoks.

Valitsus on algatanud rea tegevusi majanduse ja teaduse lähendamiseks, tehes uuendusi nii poliitilises kui institutsionaalses korralduses. Neist tähtsamad on teadus- ja arendustegevuse strateegia ?Teadmiste põhine Eesti? ettevalmistamine, Tehnoloogiaagentuuri (ESTAG) loomine, Teadus- ja Arendus-n?ukogu reformimine.

ESTAGi roll on olla keskne teaduse ja ettevõtluse vaheline koordineeriv ning finantseeriv lüli innovatsioonisüsteemis. Koostöö teiste Eesti Ettevõtluse Arendamise (EAS) Sihtasutuse agentuuridega loob aluse kvaliteetsemale riiklikule ettevõtluse toetamisele. Selle tulemuseks on uute tegevusalade ja konkurentsivõimeliste toodete väljaarendamine.

Majandusminister Mihkel Pärnoja sõnul on tehnoloogilise innovatsiooni esmatähtsaks pidamine paratamatu nii tulevikku vaatava ettevõtja kui riigi jaoks. Riigi investeeringud tehnoloogilise arendustegevuse toetamiseks omavad pikaajalist mõju mikro- ja makrotasandil. Selle tulemusel tõuseb riigi heaolu, tööstuse ja teadusasutuse konkurentsivõime, mis võimaldab integreeruda arenenud majandustega ja jõuda tähtsaima majanduspoliitilise eesmärgini ? ELiga ühinemiseni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:01
Otsi:

Ava täpsem otsing