Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Madalapalgalised õed teevad norrakast miljonäri

Merike Ojasson 16. jaanuar 2001, 00:00

Juulis levis Norra infoagentuuride kaudu teade, et Norra suurimatele haiglatele on pakutud haiglaõdesid Eestist, Lätist ja Leedust. ?Ärimees Finn Radmann võtab vahendustasuks 75 000 Norra krooni inimese pealt,? seisab tekstis.

Lihtne arvutus näitab, et Radmann soovib iga Eestist saadud õe pealt teenida üle 143 000 Eesti krooni. Kuuekümne õe eest saaks ärimees endale ligi 8,6 miljonit krooni.

Seni ei ole raha Finn Radmanni eriti armastanud. Aastatel 1995?1998 oli norrakas lõngavabrikant, Läänemaal tegutsenud ASi NorViking ainuomanik. Pankrotiga lõpetanud firma tegevusalad olid äriregistri järgi villa ettevalmistamine ja villase lõnga tootmine.

Tollane vabriku tegevjuht Märt Tohver meenutas, et põhiprobleemiks oli korraliku turu puudumine, sest Radmanni eestvõttel lubas Norra pool enda kanda võtta lõnga müümise läände, tegelikkuses müüdi lõnga Eesti klientidele.

Radmanni iseloomustuseks ütles Tohver, et ta tegeles kõigega ja mitte millegagi.

Tallinna linnakohtus on sundlõpetamisteade teise Radmanniga seotud ettevõtte kohta. OÜ Est-Ukranor kanti registrisse 1997. aastal, sundlõpetamise aluseks on kapitali mittevastavus seadustele.

?See pidi olema mingi projekt Ukrainaga, ideeliselt pidi hakkama tegelema terastrossidega, mis sealt saabuvad. Minu teada firma tööle ei hakanudki,? kommenteeris Tohver.

Radmanni medõdede projekt on praegu Eestis käivitunud suure hurraaga. Tallinna Meditsiinikooli õpingutele kogunenud 70 meditsiiniõde, kellest 60 loodavad kolme aastaga Norras 1-2 miljonit krooni teenida, ei aima, et nende arvel võib miljonäriks saada Norra ärimees. Sümboolsena tundub fakt, et koolitust alustati eile eetikakursuse kuulamisega.

Esimesel koolituspäeval oma loobumisest teatanud narkoosiõde Külli tunnistas, et teda häirib, et kogu ettevõtmise kohta antakse vastukäivaid andmeid. ?Kuidas on õed kinnistatud kolmeks aastaks? Mida tähendab trahviraha maksmine, kui koolituse või töö katkestad? Iseenesest on ju positiivne, kui tekivad sellised võimalused, aga mina ei kippunudki siia raha pärast, pigem huvitas teine maa, selle kultuur, uued töövõimalused,? rääkis Külli. ?Samas ütles Lihtmaa ise ka meie ees esinedes, et kui teil on hea töökoht, siis ärge loobuge sellest Norra kasuks.?

Tallinna Meditsiinikooli direktor Raimond Lihtmaa kinnitas eile õdede ees esinedes, et haiglad, kus Eesti õed tööle hakkavad, selguvad alles pärast mitmekuulist õppimist.

?Teie sõlmite lepingu Finn Radmanni või haiglaga,? kinnitas Lihtmaa. ?Lähete sinna teenima, mitte puhkama.? Küsimuse peale, kas Norras on sarnaselt Eestile katseaeg, vastas koolidirektor õdedele: ?Teie katseaeg on kolm aastat.?

Lihtmaa sõnul on meditsiinikool ainult koolitustellimuse täitja.

?Radmanngrupi juurde tuleb Baltic Health Care OÜ, kes sõlmib õdedega lepingud,? rääkis Lihtmaa nädalapäevad tagasi teistsugust juttu.

Äriregistri andmetel ei ole Baltic Health Care OÜ nimelisel firmal olnud kaks aastat mingit majandustegevust, tegevusaladena on kirjas personalivahendus ning praktika organiseerimine nii Eestis kui teistes riikides.

Lihtmaa kinnitas, et Lätis ja Leedus on õdedeprojekt juba käimas.

Riia 5. meditsiinikooli direktori kohusetäitja Ruta Bagdanova väitis eile, et Lätis ei ole ühtegi meditsiiniõdede gruppi, mis oleks alustanud õpinguid.

?Ametlikult ei ole me ühtegi lepingut alla kirjutanud, on ainult esialgne kokkulepe Radmanniga. Meile ütles ta, et Eestis töötavad grupid juba ammu ning Läti on viimane, kus õdede koolitusega alustatakse,? ütles Bagdanova.

?Kohtusime personaalselt Radmanniga, ta rääkis medõdedele mõeldud kuuekuulisest norra keele õppe projektist, pärast seda saab Norrasse tööle minna. Norra pool maksab koolituse eest, leping tuleb teha Radmanni või haiglaga. Praegu pole midagi konkreetset, me ei saa niimoodi alustada,? lisas Läti koolidirektor.

Õppegruppe ei ole avatud Riia 1. meditsiinikoolis ega Daugavpilsi meditsiinikoolis. Need koolid on nimekirjas, mille Radmann andis Tartu Meditsiinikoolile väitega, et nendes koolides õppetöö juba käib.

Riigi tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul peaksid koolitusel osalevad õed arvestama, et tegemist on riskiga. ?Inimesed on väga kergeusklikud ja lähevad natukenegi suurema raha pärast asjaga kaasa. Nad peaksid ise tundma kõigiti huvi selle vastu, kas tingimused vastavad kirjeldatule. Kuni selleni välja, et pöörduda Eesti saatkonda Norras või paluda välisministeeriumi kaudu uurida, mis ärimees ta ikkagi on. Kui selgub, et tegemist on aferistiga, on vastutaja ainult seesama mees. Ja loomulikult inimene ise,? ütles Siitam.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:01
Otsi:

Ava täpsem otsing