Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pensioni teine sammas tõmbab riigieelarvest ära miljard krooni

Kaivo Kopli 16. jaanuar 2001, 00:00

Rahandusminister Siim Kallas kinnitas, et ta toetab pensionisüsteemi teist sammast, kuigi see suurendab töötajate maksukoormust ning lööb riigieelarvesse hiiglasliku augu. ?Minul praegu olevate arvestuste kohaselt ulatub selle mõju riigieelarvele 800 miljoni kuni miljardi kroonini,? ütles Kallas.

Rahandusministri sõnul on augu lappimiseks kolm võimalust. ?Esiteks peab vaatama, kas eelarve koostamisel on võimalik muus osas veelgi kokku hoida, katmaks teise samba kulutusi kasvõi osaliselt. Teiseks on silmas peetud stabiliseerimisreservi kasutamist,? selgitas Kallas, kelle teada ongi selles reservis praegu umbes miljard krooni. ?Ja kolmandaks on ette nähtud võimalus, et selles osas võib eelarvesse jääda puudujääk, mis on kooskõlastatud ka Rahvusvahelise Valuutafondiga,? ütles ta.

Hinnanguliselt tõmbab teise samba käivitamine juba järgmise aasta riigieelarvest ära 200?300 miljonit krooni, kuna praegu iga töötaja eest makstav sotsiaalmaks väheneks teise sambaga liitujate puhul 4% võrra. Mida enam inimesi taolise lisapensioni valib, seda tugevam on mõju riigieelarvele.

Kallas kinnitas, et puudujäägi vähendamiseks riigieelarves pole kavas näiteks sotsiaalmaksu paari protsendi võrra tõsta. ?See pole praegu kindlasti mitte päevakorras,? ütles Kallas.

Nädala pärast valitsusse jõudva kogumispensioni seaduse eelnõu järgi on teise sambasse investeerimine igale riiklikule pensionile lisa ihkavale inimesele vabatahtlik. Eelnõu kohaselt peab pensionilisa soovija teatama riigile, et nõustub maksma 2% brutopalgast pensionifondi. Seejärel lisab riik töötaja sotsiaalmaksu arvel kaks korda sama palju, nii et kokku ulatub inimese investeering 6 protsendini tema maksustamiseelsest teenistusest.

?Liitumine on küll vabatahtlik, kuid hiljem ümber otsustada enam ei saa, kuna korra juba teise sambaga liitunule muutub see kohustuslikuks,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna kindlustustalituse juhataja Siiri Tõniste.

Teise samba käivitudes kasvab maksukoormus ning valikuvabadus on vaid esimesel hetkel. Seetõttu on vastuseisu avaldanud Reformierakond, mille juhttegelased on avaldanud arvamust, et teist sammast polegi vaja ning piisab kohustuslikust esimesest ja vabatahtlikust kolmandast sambast.

Kallas aga ütles nii Reformierakonna juhi kui rahandusministrina, et teisest sambast pole pääsu. ?Mina olen sellele seaduseelnõule oma heakskiidu andnud ning jään sellele seisukohale ka valitsuses,? märkis Kallas, eitades võimalust, et selles küsimuses jäävad valitsuskoalitsiooni liikmed eriarvamusele.

Küll aga tunnistas ta, et Reformierakonna fraktsioon riigikogus on mures ja seda just maksukoormuse tõusu pärast. ?On võimalik, et töötajate 2protsendilise maksutõusu kompenseerimiseks tehakse ettepanek alandada samaväärselt üksikisiku tulumaksu,? leidis Kallas.

Pensionisüsteemi teise sambasse kogunev raha ei lähe muidugi Eesti majandusele kaotsi ega jää kuhugi niisama seisma. Tõniste sõnul ei ole veel täpselt määratud, millistele tingimustele peavad vastama investeeringuid haldavad fondid.

?Põhimõtteliselt ei pea tegemist olema Eesti pensionifondidega, osa võivad saada ka välisfondid. Kuid on paika pandud, et need peavad olema Eestis registreeritud ja seatud tingimustele vastavad fondid,? selgitas Tõniste. Ta kinnitas, et välisfondid on juba asja vastu huvi tundnud. Kindlasti hakkavad neile fondidele kehtima ka rangemad piirangud ja kontroll, mis peab tagama pensionikindlustajale usu, et tema raha vanaduspõlve kätte jõudes kadunud ei ole.

?Võimalik, et kui teise samba rahaga tegelevatele fondidele kehtestatakse rangemad nõuded, siis lõdvendatakse piiranguid praegustele pensionifondidele, mis haldavad kolmanda samba raha,? ütles Tõniste.

1. sammas - riiklik kohustuslik pensionikindlustus, finantseeritakse palgafondilt võetava sotsiaalmaksu osast (20%). Aja jooksul väheneb pensioniõigusliku staa?i osatähtsus ning kasvab isiku eest makstud sotsiaalmaksust sõltuva kindlustusosaku osatähtsus riiklikus pensionis.

Osa elanike gruppide eest (lapsehoolduspuhkusel oleva isiku või mittetöötava kuni 3-aastast last kasvatava ühe vanema, ajateenija, töötu) maksab riik sotsiaalmaksu lähtuvalt kuupalga alammäärast.

2. sammas - kogumispension, aluseks kindlaksmääratud suurusega töövõtjapoolsed sissemaksed pensionifondi (eelnõu järgi 2% brutopalgast), millele riik lisab omapoolse panuse sotsiaalmaksu arvelt (4% töötaja sotsiaalmaksust). Valitsuse ülesandeks jääb sissemakse määrade kindlaksmääramine, teatud garantiide andmine ning fondide üle järelevalve korraldamine.

3. sammas - vabatahtlik kogumispension, sissemaksed pensionifondi või erapensionikindlustusse on tulumaksuvabad kuni 15% ulatuses kindlustusvõtja aastasest maksustatavast tulust. Väljamaksed maksustatakse 10% tulumaksumääraga, kusjuures regulaarselt kuni kindlustusvõtja surmani tehtavad väljamaksed on maksuvabad. Riigi roll seisneb kindlustustegevuse ja pensionifondide järelevalves.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:01
Otsi:

Ava täpsem otsing