Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA keerab kraani Moskvale kinni

Sirje Rank 16. jaanuar 2001, 00:00

Laupäeval ajalehele New York Times antud intervjuus ütleb Bush, et ei toeta otsese rahalise abi jätkamist Moskvale, millega Bill Clintoni administratsioon püüdis Venemaad turumajandusele meelitada.

Selle asemel lubab Bush rahavoo peatada, kuni Venemaa president Vladimir Putin ohjeldab korruptsiooni ja asub otsustavalt ellu viima majandus- ja juriidilisi reforme.

?Ameerikal on raske Venemaad vormida,? ütles Bush ajalehele. ?Mulle tundub õigem, et me ei laena ega toeta laenamist süsteemile, kus kapital kunagi oma eesmärki ei täida,? ütles Bush. ?Kapitali eesmärk on edendada ettevõtlust, kasvu ja turgu,? jätkas ta.

Bushi sõnul tuleb Putinil tõestada, et Venemaa on USA kapitali jaoks hea investeerimiskoht, milleks tuleb esmalt kindlustada õiguskord ning juurutada üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisreeglid.

Vaatlejate sõnul viitab Washingtoni muutunud suhtumine muuhulgas sellele, et Venemaal on edaspidi raskem hankida uusi laene taolistelt institutsioonidelt nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, kus USA on suurim osanik.

Alates 1992. aastast on viimased kaks Venemaale laenanud 30 miljardit dollarit, Washington ise on Venemaal demokraatia, turumajanduse ja õiguskorra edendamiseks eraldanud 2,3 miljardit dollarit.

Bushi Venemaa-poliitika peakoordinaator on Valge Maja tulevane julgeolekupoliitika nõunik ja Kremli ekspert Condoleezza Rice, kes on varasemates intervjuudes öelnud, et ei pea Venemaa majanduse toetamist vajalikuks ning et on ?rahul, kui turud selle eest hoolt kannavad?.

Majanduse asemel seab Bushi administratsioon esikohale tuumaohutuse ja geopoliitika ning plaanib Venemaa ja Hiina vastuseisust hoolimata jätkata ettevalmistusi kontinentidevahelise raketitõrjekilbi loomiseks. Seegi kõneleb Venemaa suhtes jäigemast seisukohast.

Vastusammuna on Moskva ähvardanud kõik varasemad USAga sõlmitud relvastuskontrollilepped tühistada.

Venemaa eksjuht Mihhail Gorbat?ov ütleb intervjuus ajalehele Washington Post, et kahe riigi suhted on ?taandunud ohtlikku madalseisu? ning et Bushil tuleks kiiresti Kremliga kontaktid luua.

Venemaal omakorda kardetakse, et ilma USA surveta jäävad reformid riigis sootuks toppama. Seni pole veel maa eraomandit sätestavat seadust ega garantiisid investorite õiguste kaitseks, mis hoiavad väliskapitali 1998. aasta finantskriisi järel endiselt eemal.

Praegune hea majandusseis on tingitud pigem nafta kõrgest hinnast kui reformidest ning jääb ilmselt ajutiseks. Alles läinud nädalal teatas Venemaa, et ei suuda kreeditorriikide Pariisi Klubile ära maksta nõukogudeaegse välisvõlaga seotud kohustusi.

Kardetakse sedagi, et USA tagasitõmbumine seab ohtu Venemaa hapra demokraatia.

Putini taktika on tänaseks kaks meediamagnaati pagendusse ajanud ning peagi võivad kõik üleriiklikud telekanalid olla Kremli kontrolli all.

Boriss Berezovski teatas äsja ajalehes Kommersant, et müüb riigile tagasi oma 49% osaluse telekanalis ORT. Gazprom aga blokeeris läinud nädalal 25% osaluse müügi välisinvestorile telekanalis NTV, mille omanik Vladimir Gussinski on Hispaanias koduarestis ning mille aktsiaid soovis osta CNNi rajaja Ted Turner.

?Kui USA loobub sõnavabaduse toetamisest Venemaal, tuleb Washingtonil peagi tsiviliseeritud riigi asemel tegemist teha tuumarelvadega barbariga,? tsiteerib Washington Post Gussinski raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetajat Aleksei Venediktovit.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:01
Otsi:

Ava täpsem otsing