Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valvekoer nõuab turvakoolitust

Priit Harik 16. jaanuar 2001, 00:00

Koera hankimisel eramu valvuriks teevad inimesed sageli vigu. Valvekoerast ei tohi kasvatada lemmiklooma, koolituseta saab tubli majavalvuri asemel tigeda peni.

Reet Raado, Eesti Kennelliidu volinike kogu liige räägib, et kõige sagedamini unustatakse ära, milleks koera siis eramu juures pidama hakatakse. Lapse mängukaaslane pole kindlasti valvekoer. Samuti on Raado sõnul tihti tabanud valvekoera saatus jahikoeri. Sellisel valvuril on aga liiga tugevalt arenenud jahiinstinkt ning pole ime kui ta sageli ?jooksus? käib. Bernhardiin on küll kogukas ja pealtnäha turvakoeraks sobiv, kuid siiski päästekoer ja teda kurjaks valvekoeraks kasvatada pole õige.

Valvekoer vajab kindlasti koolitamist. ?Loota, et näiteks saksa lambakoera või rotveileri kutsikast lihtsalt kasvab tubli kaitsekoer, ei maksa,? räägib koerte koolitustreener Urve Lageda. Tema sõnul on ka segaverelised koerad suutelised omandama nii elementaarseid käsklusi kui ka läbima erikoolituse. Kuna aga nn krantside puhul toimib loodusliku valiku põhimõte ? elujõulised on iseseisvamad ning agressiivsemad, tuleb nende õpetamisega pisut enam vaeva näha. ?Kuid see pole reegel,? lausub Urve Lageda.

Tubli ja valvas turvaja on eelkõige saksa lambakoer, aga ka tema Kaukaasia tõugu liigikaaslane. Turvakoeraks sobivad samuti rotveiler, dobermann, dogi, mastiff, kes küll Eestis vähem levinud, jpt.

Kaitsekoerte treener Aivo Oblikas soovitab eramaja omanikul pidada kaht koera: üht, kellega metsas jalutamas käia ja kes toas valvab, ja teist, kes õues valvab maja ümbrust.

Kaitsekoera valikul tuleb lähtuda esmalt sellest, kus koer elama ja töötama hakkab ? nii selgub koera suurus ja karva pikkus. Kui koera peetakse korteris, tuleb otsida lühemakarvaline valvekoer. Õues peab valvama aga pikakarvaline, sest muidu ei saa ta Eesti külmas talves hakkama.

Teisena tuleb arvestada koera koolitamisele kuluvat aega. Osa koeri on lihtsamini koolitatavad kui teised, nad on aretatudki teenistuskoeraks. Eestis tavalisematest koertest võiks valida Saksa lambakoera, rotveileri, dobermanni ja bokseri vahel. Ületada tuleb soov näha kaitsekoerana suurt, tugevat, suurte hammaste ja kikkis kõrvadega looma. Väga hea töökoer, kes Eestis levinud pole, on Belgia lambakoer. Teda kasutatakse mitmel pool politseikoerana.

Kuulekuskoolitus on algõpe, mille jooksul tehakse kutsikale kõigepealt selgeks käsklused ?Istu!?, ?Lama!?, ?Siia!? ja ?Kõrval!?. Selle koolitusega võib algust teha juba viiekuuse kutsika puhul, sobivaim aeg on 9?10 kuu vanuselt. Urve Lageda kinnitusel kulub elementaarsete oskuste selgeksõpetamiseks vähemalt pool aastat.

?Kui koera omanik soovib, et tema lemmikul oleks muidki oskusi, lisaks sõnakuulmisele oskus valvata, rünnata jne, tuleb koeral läbida sellekohane koolitus. Kaitsekoolitusele tuuakse koer juhul, kui omanik ootab koeralt õiget reageerimist ohuolukorras,? selgitab Urve Lageda. Õpetatud koer ootab ohu tekkides peremehe käsklust, niisama ta ei ründa.

Tõupuhta koera hind sõltub kutsika füüsilistest näitajatest, vanemate päritolust jne, kuid igal juhul peab paberitega koera soovija arvestama mitmete tuhandete kroonide suuruse väljaminekuga. Kulutused ei piirdu igapäevase söögiga, koer vajab varustust ? kaelarihma, suukorvi, teda tuleb regulaarselt vaktsineerida jne. Urve Lageda hinnangul kulub koera ülalpidamiseks aastas umbkaudu 8000 krooni, millele lisandub ca 1000 krooni suurune koolitustasu.

Kuna kaitsekoolitusel vajaminev varustus on küllalt kallis, võib aastane treeningtsükkel maksta rohkemgi kui 1000 krooni. Erikoolituse asjus tasub konsulteerida kennelliiduga.

Lehekuulutuse kaudu ostetud paberiteta kutsikast võib samuti saada hea valvekoera. Siiski tasub koer osta tõsiste koerakasvatajate käest. Nii on tagatud, et neljajalgne pereliige on psüühiliselt ja füüsiliselt terve.

Suur koer on nagu relv, seda peab oskama kontrollida. Ohtlik on ise koeraga koolitusel käimise asemel kellelgi teisel majavalvur ette valmistada lasta.

Võttes endale majavalvuriks koera, peab inimene hoolitsema ka selle eest, et tema neljajalgne sõber hulkuma ei pääseks. Valvuriks koolitatud, kuid sõnakuulmatu koer võib hulkudes palju pahandust teha ja omanikule trahvi tuua.

Eelmisel aastal laekus Harju Politseiprefektuuri pea 90 avaldust, mis on seotud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega. Halduskorras võeti vastutusele 62 loomaomanikku. 1999. aastal oli sellesisuliste haldusprotokollide arv kõigest 18.

Haldusõigusseadustiku § 81 ütleb, et koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati varaline kahju või isiku tervise kahjustus, määratakse rahatrahv kuni 50 päevapalga ulatuses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:01
Otsi:

Ava täpsem otsing