Alanud aastal jätkub Eesti ekspordi kiire kasvutempo

Äripäev ootab 2001. aastal majanduskasvu kiirenemist võrreldes möödunud aastaga. Prognoosime 2000. aastaks 7,5 protsendi suurust majanduskasvu ning aastaks 2001 9-10 protsendi suurust kasvu.

Majandusarengu kiirenemist toetab eurotsooni kiirenev majanduskasv ja intresside alanemine, välisturgudel nõudluse suurenemine Eesti toodete ja teenuste järele, investeeringute mahu ja sisemaise tarbimise kasv.

Võimalik on ka negatiivne stsenaarium, mille võib põhjustada Ühendriikides toimuv. Ei õnnestu USA majanduse n.ö pehme maandamine, Ameerika väikeinvestorite ja tarbijate seas tekib paanika ning USA kogutoodang hakkab vähenema. Probleemid kanduvad Aasiasse ja Euroopasse ning mõjutavad Eesti majandust. Esmalt tõusevad intressid, väheneb välisnõudlus, osa Eesti ettevõtteid satub aasta teisel poolel raskustesse.

Ühendriikide majanduse edasise käekäigu kohta on praegu väga raske midagi öelda. Oluline on see, mis juhtub esimeses kvartalis. Kui esimeses kvartalis kasvab majandus 1-2% ja suuri vapustusi aktsiaturul ei toimu, siis annab see lootust, et Ühendriikide majanduse jahenemine ei kasva üle majanduskriisiks. USA analüütikud arvavad, et majandusolukord võib hakata aasta teisel poolel paranema, aga selle eelduseks on keskpanga jõuline intresside langetamine ning naftabarreli hinna stabiliseerumine 20?25 dollari piires. USAst enam mõjutab Eestit Euroopas toimuv. Euroopa majandusliidrid on seisukohal, et Euroopa majandustele tuleb tänavu hea majandusaasta.

Teine Eesti käekäiku mõjutav pingekolle on Venemaa. Vene majandus kasvas tänu suurtele naftatuludele. Samas ei astunud president ja valitsus jõulisi samme majanduse reformimiseks. Naftamüügist teenitud raha kulutati sotsiaalsete pingete maandamiseks. Analüütikud kardavad, et juba kevadel satub Venemaa majandus raskustesse.

Inflatsioonitempo alanud aastal kiireneb. Aasta keskmine tarbijahinnaindeksi (THI) kasv tuleb 5,5-6%. Aasta alguses toimunud elektrienergia hinna tõus ei pruugi jääda sellel aastal viimaseks. Tänu käibemaksuseaduse muutmisele tõuseb ravimite ja soojusenergia hind. Autokütuse hind oluliselt enam ei alane, pigem on oodata bensiini kallinemist. Tugev kukkumine toimub aga sidetariifide osas.

Hinnad saavad tõusta, kui inimeste sissetulekud suurenevad ja nad suudavad sama koguse kauba eest rohkem maksta. Vastasel korral on nad sunnitud hindade tõustes tarbimist vähendama, see võib põhjustada hoopis osa kaupade hindade langust. Käesoleval aastal inimeste sissetulekud suurenevad ja see loob soodsama võimaluse toodete või teenuste hinna tõusuks.

2001. a eelarve tuleb ülejäägiga. Kuna valitsuskoalitsioon on loobunud maksukoormuse vähendamise eesmärgist, siis on tõenäoline, et maksukoormus järgmisel ja ülejärgmisel aastal Eestis suureneb. Maksupoliitika osas on olulisemad muutused seotud töötus-, kutsehaiguse- ja tööõnnetuskindlustusega ning pensionireformiga. Reformierakond koostab eelnõu füüsilise isiku tulumaksumäära alandamiseks. eelnõud sellel aastal tõenäoliselt vastu ei võeta. Võimalik, et kolmikliit saavutab kompromissi, aga siis tähendab see teiste maksude tõstmist, kinnisvaramaksu kehtestamist ja deklareeritud tulu avalikustamist.

2001. aastal jätkub väliskaubandusmahu kiire kasv. Prognoosime ekspordi- ja impordimahtudele 40-50 protsendi suurust kasvu. Eestisse tehtud investeeringud on hakanud ennast ära tasuma, Eestis toodetud kaubad on muutunud konkurentsivõimelisemaks, ja seda nii välis- kui kodumaal. Ettevõtted on ennast Euroopa turule kindlalt kinnistanud ja suudavad ekspordimahtu võrreldes möödunud aastaga suurendada. Ekspordikasvu võib pidurdada majanduskonjunktuuri halvenemine USAs, Venemaal ja Aasias. Kuna aga 75% meie ekspordist läheb Euroopa Liidu riikidesse, siis ei avalda Ühendriikide majanduse jahtumine Eesti eksportööridele veel olulist mõju. Ekspordi kasvutempo võib hakata pidurduma aasta teisel poolel. Impordi kasv on tingitud ostujõu suurenemisest. 2001. aasta jooksevkonto defitsiidiks prognoosime 7-8% SKPst.

Möödunud aastal elavnes tarbimine alles aasta teisel poolel. Seetõttu ootame käesoleval aastal sisemaise nõudluse järsku suurenemist. See on tingitud intresside alanemisest, sissetulekute suurenemisest, tööpuuduse vähenemisest ning pankade ja teiste ettevõtete poolt pakutavatest erinevatest järelmaksu võimalustest. Vahepeal kogunenud säästud pöörduvad tarbimisse, kuna turvatunne tuleviku suhtes suureneb. Senisest veelgi suuremat osa hakkavad kaupade ja teenuste tarbimisel etendama turistid.

Intressimäärad langevad 1-2%, mis on eeskätt tingitud eurotsooni intressitaseme alanemisest. Enim langevad pikaajaliste europõhiste laenude intressid. Kroonilaenud intressi langust pidurdab inflatsiooni kiirenemine ja pankade püüd marginaale hoida või tõsta. Kõige rohkem kasvavad tarbimislaenude mahud, siis eluasemelaenud, ettevõtluslaenud ja laenud kinnisvara omandamiseks ning arendamiseks.

Eurotsooni intresside languse mõju Eesti ettevõtjatele võib kahandada võimalik Hansapanga reitingu alandamine, tingituna Leedu Hoiupanga ostmisest.

Välisinvesteeringud suurenevad hüppeliselt tänu suurte objektide nagu Eesti Raudtee, Narva Elektrijaamad ja Tallinna Vee erastamisele. Samuti avaldab välisinvestoritele jätkuvalt positiivset mõju reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamine. Maksureformiga suurendas Eesti enda atraktiivsust investeerimispiirkonnana ja pani ettevõtjad Eestisse investeerimise võimaluse peale mõtlema. Alanud aastal jõuab osa nendest investoritest konkreetsete projektidega Eestisse. Lisaks välismaistele investeeringutele hoogustub kohalike ettevõtjate investeerimistegevus ning investeeringud põhivarasse suurenevad.

Möödunud aastal oli üheks üllatuseks põhivarasse tehtavate investeeringute vähenemine teisel poolaastal. See võib anda tunnistust majanduskasvu aeglustumisest. Põhjus võib aga olla ka selles, et varasematel aastatel tehtud investeeringud on piisavad, et tootmismahte lähiaastatel suurendada.

Investeeringute mahu suurenemisele aitab kaasa erinevate Euroopa Liidu abiprogrammide käivitamine nii infrastruktuuri korrastamiseks kui maamajanduse edendamiseks.

2001. aastal tõuseb keskmine palk umbes 15 protsenti ja jääb 5550-6000 krooni piiresse. Palgatõusu taga on kvalifitseeritud tööjõu nappus, majanduskasvu kiirenemine, tööviljakuse suurenemise ja ümbrikupalkade vähenemine.

Tööpuuduse osas toimub mõningane vähenemine, kuid järsku muutust ei toimu. Põhjuseks majanduse restruktureerimine, mille tulemusena ei leidu paljudele inimestele Eestis erialast tööd. Ümber- ja täiendõppe võimalused ning töötute koolitamine on endiselt halval tasemel. Mitmed suured ettevõtted kavandavad töötajate koondamist. Tööhõivetalituste kaudu tööotsijate arv ei lange käesoleval aastal alla 47 000 inimese.

Bensiinihind stabiliseerub praegusel tasemel ehk Eesti tarbijale 9 ja 10 krooni vahemikus. Kütusefirmad pole eriti agarad hinda langetama, isegi kui maailmaturu hind langeks. Maailmaturul võib lähikuudel oodata aga nafta kallinemist, sest naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC soovib vähendada päevatoodangut, et hoida naftabarreli hind 25 dollari tasemel.

Dollari kursi muutust on raske prognoosida, sest Ühendriikide majanduse kohal on mitmeid küsimärke. Arvestades USA keskpanga varasemat tegevust, on tõenäoline, et nende sekkumine jääb endiselt jõuliseks, üritades hoida stabiilset majanduskasvu. Selleks langetab keskpank veelgi intresse ja dollar stabiliseerub ca 16 krooni tasemel.

Äripäeva aktsiaindeks tõuseb 30%. Lisatõuke annaks väikeinvestorite aktiviseerumine, ühinemine Norexiga. Negatiivselt mõjuvad aktsiaturule ülevõtmise pakkumised börsiettevõtetele ja börsiettevõtete väike arv.

Presidendi valib valijameeste kogu ja selleks saab kolmikliidu ühine kandidaat, kes ei tule Reformierakonnast. Kolmikliidul on oluline, et uus president ei hakkaks tegema koostööd Keskerakonnaga ja ei kinnitaks pärast järgmisi valimisi peaministriks Edgar Savisaart. Seetõttu kerkib kolmikliidu ühiskandidaadina päevakorda Tunne Kelam või Andres Tarand. Viimase võimalused kolmikliidu ühiskandidaadiks saada on paremad. Valijameeste suhtumist Kelamisse on raske prognoosida ja osale Mõõdukatest on Tarandi võit väga oluline, sest võimaldab Toomas Hendrik Ilvesel tõusta erakonna liidriks. Samuti on Tarandi Kadriorgu komandeerimine kasulik Reformierakonnale ja Isamaaliidule ? üks Mõõdukate peamine häältekoguja järgmistel valimistel ei osale.

Trigon Capital 5%

Briti majandusuuringutefirma Consensus Economics 5,3%

Suprema 5,5%

Rahandusministeerium 5,5%

Eesti Pank 5?6%

Konjunktuuriinstituut 6%

Majandusministeerium 6%

Postimees 6%

Ühispank 6%

Rahvusvaheline Valuutafond 6%

Hansapank 6?6,5%

Äripäev 9?10%