Internetimullid hakkavad lõhkema

Viimasel ajal pole USAst e-optimistide jaoks rõõmustavaid uudiseid tulnud: möödunud aastal kaotas töö üle 41 000 USA internetifirma töötaja. Kriis süvenes just aasta viimase kuue kuu jooksul, kui e-firmades koondati kokku 36 000 töötajat. Suurimad koondamised puudutasid internetikaubamajade ning konsultatsiooni- ja finantsvaldkonnas tegutsevate internetifirmade töötajaid.

E-ärisid tõmbavad koomale nii suuremad ja tuntumad kui ka pisemad tegijad. Koos Bill Gatesiga 25 aastat tagasi praeguseks maailma suurima tarkvaratootja MicroSofti loonud Paul Allen on ka e-kaubanduses kätt proovinud ja nüüd on sellest loobumas. Allen, keda ei saa nimetada ei luuseriks ega rumalaks inimeseks, on teinud otsuse panna 31. jaanuaril kinni internetipood Mercate.com. 2000. aasta lõpetas Mercate. com plussis, kuid enamik ligi 1,46 miljardist kroonist, mis e-pood eelmise aasta jooksul teenis, on juba ära kulutatud.

Mercate.comi töökontseptsioon on tuginenud printsiibile, kus samade ostusoovidega kliendid ühinevad, et osta kaupa odavamalt ja suurema partiina hulgimüüjalt. Sama printsiibiga saab kaupa otsa Eestis investeerimispankur Rain Lõhmusele kuuluvas internetioksjonis osta.ee.

Investeerimispanga Merrill Lynch arvutuste kohaselt on investorid e-ärisse pannud 190 miljardit dollarit ehk üle kolme triljoni krooni, millest suur osa on praeguseks kadunud, sest mullu lõpetas USAs tegevuse rohkem kui 120 internetifirmat.

USA e-kaubanduse lipulaev, maailma suurim internetikaubamaja Amazon.com vajab 500 miljoni dollari ehk ligi 8,3 miljardi krooni suurust rahasüsti, et vee peal püsida.

USA tehnoloogiafirmade börsil NASDAQ noteeritud firma Garden.com e-poe avalehel ilutseb silt ?Welcome to garden.com shopping!? ja selle kõrval teade, et hetkel ei võeta e-poes tellimusi vastu. 1996. aastast tegutsenud aiandushuvilistele loodud e-poes müüdi aianduses vajalikke tööriistu, seemneid, nipsesemeid kodu kaunistamiseks ja muud. Kui eelmise aasta märtsis maksis Garden.comi aktsia börsil 10,5 dollarit ehk tolleaegse kursi järgi umbes 173 krooni, siis eile küündis ta kõigest 0,16 dollari ehk 2,6 kroonini ? üheksa kuuga vähenes aiapoe aktsia väärtus ligi 70 korda.

Samasugused märkimisväärsed hinnamuutused on tabanud ka Eesti ainukest börsil noteeritud nn uue majanduse firma XXL.EE aktsiat. Kui 2000. aasta jaanuaris maksis aktsia 70 krooni, siis praegu on selle väärtus langenud 7,5 kroonile.

?See, mis on aktsia hind ja liikumine, ning see, mis on asjade tegelik seis, on meie firmas eraldi ? väga raske on nende vahel loogilist seost leida. Aasta tagasi ei teinud me midagi selleks, et 70kroonine aktsiahind oleks õigustatud, olime pankroti äärel. Praegu ei olegi näha, et meid pankrot ohustaks,? tõdeb firma päästnud ASi XXL.EE juhatuse esimees Arho Anttila.

Anttila sõnul aitas firma seisu parandada otsus vabaneda XXL.EE-le kuulunud internetiportaalist, mis kannab nüüd aktivist.ee nime.

?Oli selge, et ruumi ei jätku kõigile portaalidele ja oma jõududega ei oleks me portaaliga hakkama saanud,? nendib Anttila. ?Ma ei usu, et Eesti internetiportaalid kasumis oleksid.?

Praegu on XXL.EE tegevus keskendunud programmeerimisele ja kodulehekülgede loomisele, firma klientide hulka kuuluvad nii nn vana majanduse edukad esindajad, nagu Saku Õlletehas, Viisnurk ja Haapsalu Uksetehas, kui ka U-Plaza ja Reformierakond.

?Kõik e-firmad ei jää Eestis kindlasti püsima, mõned negatiivsed näited tulevad kindlasti, aga suurt kriisi Eestis ei tule,? sõnab interetifirma Delfi juhatuse esimees Ville Jehe. ?Esiteks ei ole nii palju e-firmasid ja neisse ei ole palju investeeritud. Praegu ei ole me otseselt lääne mõjudega seotud, kuna lääne raha on Eesti e-firmades vähe. Teiseks oleme alles tõusu alguses.?

Jehe hinnangul on kõige raskem neil ettevõtetel, kes on puhtalt e-kaubandusele orienteeritud. ?Majandusraskusi tuleb eeskätt e-kauplustel ? väiksel turul on näiteks e-raamatupoel raske võistelda reaalse raamatupoega. Paremini läheb neil, kelle jaoks e-pood on lisakanal,? seletab Jehe.

E-kaubanduse väheedukaks näiteks on internetikaubamaja Index100, mille võimaliku pankroti kohta on ammu kuuldusi olnud. 1999. aasta lõpetas firma 3,8 miljoni krooni suuruse kahjumiga. 2000. aasta tulemusi ei ole teada, kuid 1. jaanuari seisuga oli Krediidiinfo andmetel Index100 omanik ASi Index Net maksuametile võlgu üle miljoni krooni.

Vaatamata kõigele tuleb e-turule ka uusi tegijaid. Viljandis männipuust mööblit valmistav firma Eerung pakub oma toodangut alates sellest teisipäevast ka interneti mööblikaubamaja ON24.ee kaudu. ON24.ee kuulub Eerung Grupi tütarfirmale ASile Furniture Window.

?USA kogemus meid ei hirmuta, kuigi oleme hoolega seal toimuvat jälginud,? ütleb ON24.ee juhataja Indrek Ebber. ?Ma arvan, et me ei tee neid vigu, mis USA e-ettevõtted on teinud ? nad on võtnud liiga suuri investeeringuid sisse ja kulutanud tohutuid summasid reklaami peale. Meil ei ole aga rahalisi kohustusi investorite ees.?

Samas ei ole internetipood Eerungi jaoks ainuke müügikanal ? lisaks e-poele saab Viljandi päritolu männipuust mööblit osta ka päris mööblipoodidest.