Riik rajab tulutu tuhastamistehase

Kui kalliks jäätmetuhastustehase rajamine läheb, pole veel teada. Valitsuses on juttu olnud vahemikust 50?150 miljonit krooni, konkreetsete pakkumiste võtmise kohustus lasub põllumajandusministeeriumil.

Kuigi tehase ehitamise otsus tehti alles eelmisel neljapäeval, peab ehitus valmis olema juba 2002. aasta lõpuks. Esimese sammuna tuleb põllumajandusministeeriumil paari kuu jooksul leida lähteülesannete koostaja ning välja kuulutada konkurss tehnilise plaani saamiseks. Aasta lõpuks loodab ministeerium valmis olla nii ehituse projekti kui ka eelarvega.

Juba praegu on aga selge, et võimalikku tulu, nagu varem plaanis olnud jäätmete lihakondijahuks töötlemise ettevõtte puhul, tuhastamistehas teenima ei hakka. ?Esiteks jääb ära ümbertöötamisel tekkivate produktide müümise võimalus, teiseks tuleb jäätmete tuhastamine lihakondijahuks ümbertöötamisest kaks-kolm korda kallim,? tõdes Valga Liha- ja Konservitööstuse direktor Elmut Paavel.

Samal ajal on lihakondijahu müügihind Eestis aastaga tõusnud 4,5 kroonilt 6,5 kroonile. Lisaks võib loomarasva müüa seebi tooraineks. Valga Liha- ja Konservitööstus müüb aastas Ukrainasse mitukümmend tonni tehnilist rasva.

Kahjumiga töötava projekti puhul on lootus ettevõtmisse eraraha kaasata minimaalne, mistõttu tuhastustehase ehitamiseks vajalikud miljonid peavad tulema riigilt. ?Kui juba jäätmete lihakondijahuks töötlemise tehasele ei leitud investorit, siis tuhastamistehase puhul ei näe ma selleks mingit lootust,? ütles põllumajandusministri nõunik Kaja Tullus. Samal seisukohal oli rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik, kelle sõnutsi kinnitas erapartnerite leidmise ebatõenäolisust ka senise projekti konsultandiks olnud PricewaterhouseCoopers. Samas on keskkonnaminister Heiki Kranich lubanud uurida nn euroraha kasutamise võimalust tehase ehitamiseks.

Lisaks tehasele tuleb riigil kulutusi teha ka jäätmete kokkuveole. ?Vastasel korral võib mõni tootja loomakorjuse näiteks metsa alla maha matta, ? tõdes põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk.

Praegu on Eestis üle saja loomsete jäätmete matmiskoha. Loomseid jäätmeid töötavad lihakondijahuks ümber aga vaid Valga Liha- ja Konservitööstus, Rakvere Lihakombinaat ning Tallegg.

Loomakasvatajaid paneb aga muretsema lihakondijahu veistele söötmise keelamine Eestis, milleks on põhimõtteline otsus juba tehtud. ?Taimse proteiini kasutamine tõstab aga jõusööda hinda 5% võrra,? kinnitas ASi Keila Veskid prokurist Kaja Puusepp.

Probleem võimendub siis, kui lihakondijahu söötmine peaks üldse keelatama, sest siis tuleb jõusöödatootjatele orienteeruda põhiliselt USAst või Venemaalt pärinevale toorainele. ?Eesti tooraine võimalused on sisuliselt ammendatud,? kinnitas Puusepp.