Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Clintoni pärand täis vastuolusid

Tõnis Arnover 19. jaanuar 2001, 00:00

Clintoni pragmaatilist ja julgete uuendustega juhtimisstiili, kriitikute väitel jäi tal puudu visioonist, järjekindlusest ja algatuslikkusest maailma asjades ning et põhiliselt jätkas ta George Bushi välispoliitikat.

Külma sõja järgses maailmas said Clintoni administratsiooni põhieesmärkideks idablokist vabanenud riikide ergutamine vabaturumajanduse teele, ühtse, rahumeelse ja turvalise Euroopa loomine ning Aasia ja Vaikse ookeani riikidega majandus- ja julgeolekukoostöö tihendamine.

Neist eesmärkidest lähtuvalt ja maailmas käivate objektiivsete protsesside ? interneti levik, turgude ja riigipiiride avanemine, demokraatia süvenemine ? kaasmõjul oli Bill Clinton selgelt globaliseerumise toetaja. See tähendab, et ta aitas lõpule viia USAd, Kanadat ja Mehhikot ühendava Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkonna, toetas maailma kaubandusorganisatsiooni (WT) loomist ja püüdis Seattle?is käivitada uut läbirääkimisvooru maailmakaubanduse vabamaks muutmiseks.

Majanduse valdkonnas õnnistas Clintoni kaheksat valitsemisaastat riigi pikim majandusbuum, mis sai võimalikuks tänu USA keskpanga presidendi Alan Greenspani äärmiselt oskuslikule intressipoliitikale ning Silicon Valleyst alguse saanud tehnoloogial põhinevale uuele majandusele. Kuid kahtlemata andis ka Clinton ise sellesse tõhusa panuse, kui ta kongressiga võideldes riigieelarve vabariiklaste suurest defitsiidist plussi viis.

Aktiivne oli Clintoni panus ka rahvusvaheliste finantskriiside kustutamisse Mehhikos, Brasiilias, Aasia ja Venemaal. Näiteks 1994. aasta Mehhiko finantskriisi ajal läks ta kongressist mööda ja aitas rahandusministeeriumi stabiliseerimisfondi rahaga peeso taas jalule.

Clinton sai tuntuks ka omanimelise sõjalise doktriiniga, mis näeb ette USA ja tema liitlaste sõjalise sekkumise juhul, kui maailmas tekib vajadus ära hoida genotsiidi või inimsusevastaseid kuritegusid. See võimaldas taastada rahu Euroopa kriisikolletes Bosnias ja Kosovos. Külma sõja aegne USA sõjaline doktriin pooldas üksnes strateegilistest huvidest lähtuvat sõjalist sekkumist.

Clintoni administratsioon oli selgelt NATO laienemise toetaja, avades Venemaa vastuseisust hoolimata NATO ukse Poolale, Ungarile ja T?ehhile, ning on kinnitanud, et laienemine jätkub.

Hiina suhtes on Clinton ajanud kahepalgelist poliitikat. Pigistades silma kinni Hiina teisitimõtlejate tagakiusamise suhtes, on president suurfirmade survel püüdnud laiendada kahe riigi kaubandussuhteid ja investeeringuid ning aidata Hiinat WTOsse.

Venemaaga suhtlemisel heidetakse Clintonile ette, et ta rajas oma suhted liigselt president Boriss Jeltsinile ega avaldanud Venemaale piisavalt survet turumajanduseks vajalike institutsioonide loomisel, mis oleks aidanud Venemaa majanduses rakendatud ?okiteraapia tagajärgi leevendada, taganud paremini eraomandi kaitse ning vähendanud kuritegevust ja korruptsiooni.

Sisepoliitikas kukkus läbi Clintonite suurejooneliselt alustatud tervishoiureform, kuid õnnestus vabariiklaste toel sotsiaalreform.

Bill Clintoni jäägitut pühendumist riigimehetööle takistasid teda lakkamatult saatnud skandaalid ja protsessid: algul Arkansase ajast pärit omanditüli ehk Whitewater ja siis armuafäär Monica Lewinskyga.

Analüütikud ütlevad, et kaheksa aastaga küpses Bill Clinton järjest paremaks riigimeheks, kuid enesedistsipliini vähesus jätab tema saavutused poolikuks ja maine plekiliseks.

Presidendiamet pole Clintoneid rikkaks teinud. Neid koormavad protsesside kulud ja New Yorgi maja ostu laen. Kuid rahapuuduses nad ei vaevle, sest nende selle aasta sissetulekuks on märgitud üle 15 miljoni dollari. Ja nagu näitab eelmiste ekspresidentide käekäik, on nad pärast ameti mahapanemist teeninud ettekannetega ja kõnedega honorare, mis tunduvalt ületavad presidendipalga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:02
Otsi:

Ava täpsem otsing