E-ärist loodetakse turuosa suurendamist ja kulude kokkuhoidu

?Internet on prioriteetne tehingukeskkond juba praegu. Kui juurde võtta ka makseautomaadid, telefonipank ja teised elektroonilised kanalid, siis juba nüüd tehakse nende abil 90% pangatehingutest,? ütles Ühispanga avalike suhete juht Eero Raun.

Aparatuuri käigushoidmine on tema sõnul sageli kuni paar korda odavam töötajatele tehtavatest kuludest. ?Nõnda on loomulik, et elektrooniliste kanalite kasumlikkus pangale peegeldub otseselt ka hinnakirjas ? käsitöö on ju kõikjal üha eksklusiivsem ja kallim,? tõdes Raun.

Hansapanga e-panganduse juhi Olari Ilisoni sõnul on pangateenuste kasutamine interneti vahendusel kliendile nii mugavam, lihtsam kui ka odavam. ?Kõik pangateenused on internetis odavamad kui pangasaalis. Mugavust väljendab see, et interneti teel saab klient tehinguid teha siis, kui ta seda soovib ja tal selleks aega on. Lihtsus väljendub näiteks selles, et internetipangas laenutaotlust sisestades ei tule kliendil täita kõiki taotluse lünki ? pank täidab need endale teada oleva informatsiooniga,? selgitas Ilison.

Sampo Kindlustuse e-äri arendusjuhi Ene Sõrmuse sõnul alustasid just nemad Eestis esimese kindlustusseltsina toodete pakkumist internetis. ?Tänaseks pakume internetis juba kolme kindlustusliiki. Ka meie oleme teadvustanud e-äri põhilisi printsiipe: turul tuleb olla esimesena ning kui sind pole siin, siis varsti pole sind olemas,? tõdes Sõrmus.

?Siinsed selle valdkonna inimesed on tegelikult väga hea väljaõppega,? kiitis ühe suurema Euroopa edasikindlustusfirma Swiss Re siinne esindaja Richard Scholl. Kuid sellegipoolest püüab Swiss Re jagada kogemusi e-äri valdkonnas, korraldades sel eesmärgil laupäeval esindusliku, vähemalt 45 osalisega ja kogu Balti piirkonna kindlustusvalla juhtidele mõeldud konverentsi interneti kasutusvõimalustest.

Siinsest internetipõhiste teenuste pakkumise edust ja tasemest annab aimu Sampo kindlustuse näide. ?Soome Sampo pakub interneti teel ainult reisikindlustuse sõlmimise võimalust. Juba praeguseks oleme edestanud neid toodete valiku ning osaliselt ka müügimahtude poolest,? rõõmustas Sõrmus.

Euroopa mastaabis on suurepäraseks näiteks Hansapanga 16. koht internetipangandusega tegeleva 40 Euroopa panga edetabelis. ?Muidugi tahame tõusta veel kõrgemale kohale,? ütles Hansapanga uus IT-juht Olli Heinonen. ?Aga sellest kohast tähtsam on siiski klientide rahulolu panga internetiteenustega,? rõhutas ta.

Heinoneni sõnul peab pangasüsteemide kasutuskindlus olema sada protsenti või ?vähemalt nii lähedal sellele kui iial võiks saada.? Tema sõnul kopeerib Hansapank kõike, mida IT vallas on Eestis õpitud tegema, oma tütarpankades Lätis ja Leedus. ?Eriti, kui saame endale Leedu Taupomasis Bankase, siis seal on küll palju teha,? märkis Heinonen.

Kõik internetile tuginevate toodete ja teenuste pakkujad rõhutavad, et kiirusest ja mugavusest võidavad eelkõige kliendid. ?Klient ei pea vajaliku lepingu sõlmimiseks enam laua ja arvuti tagant tõusma ? otsima kindlustuse esindust, leppima kokku sobivat aega või seisma järjekorras,? ütles Sõrmus.

Sampo esimesed interneti teel lepingute sõlmijad olidki kliendid erinevatest maakondadest, kellele lähim liikluskindlustust müüv bensiinijaam asus 100 kilomeetri kaugusel, lisas ta.

Merita Panga Tallinna filiaali juhatuse liige Aivi Roasto pidas samuti oluliseks ligipääsu kliendile. ?Kuna internetipanga esialgsed investeeringud on suured, siis kokkuhoiust kohe rääkida ei saa. Meie puhul on oluline, et pääseme klientidele lähemale ja pole uusi kontoreid vajagi igas piirkonnas avada,? ütles Roasto.

Lähitulevikus uue internetipanga versiooniga välja tuleva Sampo Panga telepanga juhataja Kaila Telga tõdes, et kuna nende ?kontoritevõrk on suhteliselt väike, võimaldab just elektroonsete kanalite olemasolu kasutada meie panga teenuseid ka nende piirkondade klientidel, kus hetkel veel kontorit ei ole?.

?Spetsiifiliste finantsteenuste osutamiseks on internet sageli ainuvõimalik kanal. Kuna uute pangateenuste kasutajate hulk pole konstantne, vaid kasvab samuti, on internetis pangateenuste arendamine asendamatu tegevus ka turuosa võitmisel,? ütles Raun. ?Tavateenuste pakkumine interneti teel on vajalik turuosa säilitamiseks, uute lahenduste väljatoomine aga võib suurendada turuosa,? uskus ka Ilison.

Lisaks turuosa tõenäolisele suurenemisele võidavad firmad ise muidugi kulude vähenemise tõttu, mis Swiss Re esindaja Scholli hinnangul ongi üks kõige tähtsamaid tegureid. ?E-äri puudutab nii klienti kui firmasid. Kõigepealt saab ju näiteks kindlustuse klient ajada paljud oma asjad arvuti abil, seejärel aga saavad kindlustusfirmad suhelda edasikindlustajatega omakorda internetipõhiselt. Mida enam see levib, seda enam hoiame tõesti kokku kasvõi paberit. Näiteks kui meil praegu on tehingute kulud 30?40%, siis internetile üle minnes on võimalik neid vähendada kaks korda või isegi rohkem,? selgitas Scholl.

Scholli hinnangul on just Eesti vastavatele firmadele kulude vähendamine oluline. ?Väiksemad kulud annavad neile suure konkurentsieelise ? nende tooted peaksid muutuma kliendile odavamaks,? uskus Scholl.

Seda kinnitaski Sõrmus, kelle sõnul on Sampos näiteks liikluskindlustus internetist ostes soodsam ? teenustasu 65 krooni.

Kui palju aga kulusid vähendada on suudetud, seda ei kipu keegi ütlema. Näiteks on Ühispangas viimase kahe aasta jooksul töötajaskond vähenenud kolmandiku ehk umbes 500 töötaja võrra, kuid nii see kui ka toote- ja kanalite arendus annavad tunda pikema aja möödudes. ?Kui pank ostab näiteks 100 miljoni krooni eest uue peaserveri, tasub see ilmselt usalduse mõttes ennast ära varemgi kui puhtrahaliselt,? rääkis Raun.

?Kuna internetiteenuste arendamine nõuab ka investeeringuid, siis näitajaid otsesest kulude kokkuhoiust hetkel ei saa anda. Kuid juba praegune tulude-kulude suhe on parem, kui prognoosisime,? ütles Sõrmus Sampo Kindlustusest. Ta lisas, et internetiteenuste pakkumine ei ole veel kontorites müügile olulist mõju avaldanud.

alternatiivkanalites (kõik kanalid peale kontorite) tehtud maksete osakaal kõigist maksetest:

detsember 199875,8%

detsember 199984,2%

detsember 200091,7%

kulutused kontoris tehtud maksetele on vähenenud 68% võrra kuus

kulutused internetipanga maksetele on suurenenud 3,5 korda

internetipanga klientide arv:

detsember 19985 800

detsember 1999101 000

detsember 2000181 000

internetiteenuste hulga aastane kasv kaks korda

internetitehingute mahu aastane kasv kaks korda

internetipanga klientide arv kasvas 33 000-lt 73 000-le

sularaha väljavõtmine kontorites:

juuni 199932%

jaanuar 2000 15%

jaanuar 20018%

tehinguid kontorites:

jaanuar 200022%

jaanuar 2001alla 10%

internetipanga klientide aastane kasv 35%

internetipanga maksekorralduste aastane kasv 94%

kontorite maksekorralduste aastane vähenemine 19%

Merita Pank (Tallinna filiaal)

internetipank alates juulist 2000

internetipanga kliente 17%

makseid internetipangas 18%

makseid teistes e-kanaleis 66%

makseid kontoris 16%

Allikas: pankade andmed