Koolipoisina avastatud maailma saladused

Kohtun Randveeruga tema töökabinetis Ühispanga üheksandal korrusel. Akna taga on vesine ja hall Tallinn ning saabuva kevadeni ja värvide tekkimiseni on veel paar kuud aega. ?Kevad on mu lemmikaastaaeg. Siis hakkab loodus elama ning kõik keeb ja muutub su ümber,? ütleb Randveer. Aastaaegade eelistus kajastub ka Randveeru loodusfotodel, sest suurem osa neist on pildistatud just looduse ärkamisajal.

Randveer ei ole pärit metsade, soode ja rabade keskelt, nagu tema loomutruusid loodusfotosid vaadates ekslikult arvata võiks.

Ta on Tallinna poiss. Fotograafiaga hakkas ta tegelema koolipoisina. ?Selles eas tundub kõik huvitav ja poisid proovivad ikka uute asjadega katsetada.? See oli paarkümmend aastat tagasi.

Nagu iga uue asja puhul, on esimene vaimustus kõige suurem. Siis tekib aga ühel hetkel paus. Mõni jätkab pärast seda, mõni mitte. Randveer jätkas ning jõudis tasapisi teda kõige rohkem paeluva makrofotograafia (väikeste objektide pildistamine suurelt) juurde.

Ta on iseõppija tüüp. Tollal, kui Randveer alustas, polnud korralik erialane kirjandus veel Eestis kättesaadav. Mõned baasteadmised olid küll kirjandusest omandatavad, kuid peamiselt tuli õppida läbi oma piltide ja oma vigade. Kursustest ega loengutest pole Randveer osa võtnud.

Ta ei eita, et nüüd alustades oleks tal muidugi lihtsam, sest head kirjandust on rohkem saada. ?Kui on huvi erialase kirjanduse vastu, siis kõige parem valik on muidugi internetiaadressil www.amazon.com,? Sealt saab väga õpetlikku ja huvitavat kirjandust.

Loodusfotograafiaga tegelema hakates oli Randveer algselt veendunud, et kõige tähtsam on hea varustus. Ta muretses selle endale, kuid sai üsna pea aru, et ainult sellest ei piisa.

?Hea tegija võib täiesti tavalise aparaadiga väga hea pildi teha, kuid kehval tegijal ei pruugi pilt tasemel aparaadiga välja tulla. Kui oskusi ei ole, siis ikka ei õnnestu?

Randveer kasutab ise ?Canoni? aparaati ning rõhutab, et aparaadi kere pole fotode tegemisel oluline. Pilti teeb optika. Seepärast on Randveer viimasele enim tähelepanu pööranud ning ta on endale muretsenud erinevaid objektiive. Hindade kohta ütleb Randveer, et professionaalsete objektiivide hinnad algavad kahekümne viie tuhandest kroonist ning lõpevad seitsmekohaliste numbrite juures. Randveeru enda kogu varustus jääb saja ja kahesaha tuhande krooni vahele.

Väga oluline on Randveeru sõnul loodusfotograafiaga tegelemisel ka looduse tundma õppimine. ?Sa ei tohi sinna maailma vägivaldselt sekkuda ning mingilgi moel looduses paiknevat kooslust häirida. Ka ühe oksa murdmine pesa juurest, võib pildistatavale linnule röövloomade poolt saatuslikuks saada,? ütleb Randveer.

Samuti on oluline teada kellaaegu, mil linnud ja loomad liiguvad ning aastaaegu ja paiku, kus pildistada. Vaja on ka kannatlikkust ja aega,? ütleb Randveer, kes ootas kord Põhjarannikul nastikuid pildistades konkreetset hetke kuus tundi.

Kannatlikkus ongi Randveeru sõnul üks peamiseid omadusi, mida loodusfotograafiaga tegelemine eeldab. ?Õiget hetke on väga raske püüda, sest kõik toimub väga kiiresti.? Seda suurem on aga rõõm, kui hea pildi lõpuks kätte saad.

Eestimaad pidi ringi käies on Randveerul välja kujunenud ka oma lemmikpaigad. Enim meeldib talle Nõva kant Läänemaal.

Oma pildid laseb Randveer valmis teha kindlas laboris. ?Sealsed töötajad teavad juba, mida ma tahan ning nad teevad oma tööd väga hästi. Kasutatavate filmide kohta ütleb Randveer, et on kindlaks jäänud ?Fuji? filmidele. ?Kõrge kvaliteet ning mind rahuldav hinna ja kvaliteedi suhe.?

Küsimusele, kas ta oma fotonäituse peale pole mõelnud, vastab Randveer: ?Ma ei tee seda teistele eksponeerimise pärast, sest see pole minu eesmärk. Pildistan ainult enda jaoks.?

Üks hobi on Randveerul veel. Talle meeldib matkata. Esimest korda sattus ta matkagrupiga Kaspia mere äärde. Järgnesid Koola poolsaar, Tansaania, Tuneesia, Egiptus. Neli aastat tagasi võttis Randveer aga kätte ning sõitis kahe sõbraga Indiasse ja Nepaali. Oli kohal üle kuu, pildistas täis nelikümmend filmi ning nautis kõike seda, mida sealne elu pakkus. ?Väga põnev reis. Tagantjärgi tean, et oleks pidanud vaid rohkem selle huvitava maa kohta lugema. Siis oleksin osanud rohkem tähele panna.? Lõppenud aasta viis Randveeru Teravmägedesse. ?Kummas tuv ilu nii kaugel Põhjas. Täielik eksootika.?

Aarne pildid on mulle varasemast tuttavad fotohuviliste internetileheküljelt http://foto.kala.ee/, kus ta esineb peamiselt makrofotode ning eksootilistes maades pildistatud tüübiportreedega. Kõrgelt hindan tema tehniliselt korrektseid ja kompositsiooniliselt läbimõeldud pisielukate lähiplaane. Kui viriseda, siis ootaks põnevamaid situatsioone, rohkem infot pildistatavate elukeskkonna ja igapäevaelu kohta.

Fotograafia on kallis hobi, millega tõsisem tegelemine nõuab sadadesse tuhandetesse küündivaid investeeringuid. Selle summa välja käinud ambitsioonikamad fotoamatöörid viljelevad tavaliselt just loodustemaatikat ja reisifotograafiat.

Huvitav, miks?