Töötajad saavad uue töölepingu

Järgmisest aastast kehtima hakkav uue töölepinguseaduse eelnõu annab töötajatele võimaluse saada koondamise puhul topelthüvitus, samas ettevõtte juhti saab vallandada praktiliselt põhjendusteta.

Esmaspäeval valitsuses arutlusel olnud töölepinguseaduse eelnõu säilitab töötajatele koondamise puhul hüvituse vastavalt tööstaazhile, ehkki järgmisest aastast hakkab kehtima töötuskindlustus, kuhu makseid hakkavad tegema nii töötajad kui tööandjad. Seega saab töötaja koondamise puhul topelthüvituse.

Tööandjate keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriisi ütles, et sotsiaalminister Heiki Nestor hämab, rääkides koondamishüvitise puhul valurahast ja töötu kindlustuse puhul kindlustusest. Sisuliselt teenivad mõlemad summad ühe eesmärki, lausus Kriis.

Eelnõu kohaselt tuleb maksta sarnaselt koondatutele maksta hüvitust ka pensionile minevale töötajale. Eelnõu koostanud töörühma justiitsministeeriumi poolse esindaja Martin Käerdi sõnul on sisuliselt tegemist kehtivas seaduses ette nähtud hüvistega, mida on äärmiselt raske kaotada.

Väikefirma ASi Vivarec üks omanikke Vivika Tihkan arvas, et pensionile siirdujat võiks töölt lahkudes premeerida küll, kuid siis tuleks see siduda veel tihedamini töötatud ajaga. ?Muidu ei võta keegi vanemaid inimesi tööle,? rääkis ta.

Uudsena mõjub eelnõu juhtivtöötajate töölepingu korralise ülesütlemise erisuste paragrahv, mille kohata seletuskirjas öeldakse: ?Tööandja peaks sellise isiku saama välja vahetada alati, kui ta seda soovib ja sõltumata vastava isiku poolsest töökohustuse rikkumisest?.

Uudne on eelnõu soodsus väikeettevõtja jaoks. Näiteks ei kohaldata alla 10 töötajaga ettevõtte töötajatele seaduselõiget, millega tööle ennistatakse, kuna väiksemas ettevõttes on inimeste vahelised suhted tihedamad ja kedagi vägisi tööle ennistada pole mõtet. Ametiühingulaste survel pidid tööandjate esindajad taganema punktist, millega väikeettevõtted, kus on alla 7 töötaja, ei oleks pidanud maksma töötaja koondamisega kaasnevaid hüvitusi.

Juhul kui töötaja tegeleb tööandja tootmis-või ärisaladustega, võib sõlmida kokkuleppe, millega töötajal on keelatud töölepingu kehtivuse ajal või peale selle lõppu töötada tööandjaga konkureerivas majandustegevuses. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida kuni kaheks aastaks ja selle aja jooksul peab töötajale maksma seda palka, mida ta töölt lahkudes sai. Siiski annab uus seadus võimaluse seda hüvitust maksta ainult 1/3 osas, kui inimesel on teine sissetuleku allikas, mis ületab 110% eelmist keskmist töötasu. Reklaamiagentuur Idea rakendab seni samal põhimõttel toiminud õigust ning plaanib teha seda agentuuri juhi Mart Eikneri sõnul oma töölepingu osaks.

Uuendused on isikliku auto kasutamisel töö tarbeks. Eelnõus on öeldud, et kui töötaja kasutab tööandja nõusolekul oma töö jaoks tööandja või enda mootorsõidukit, tuleb talle hüvitada vajalikud kulutused sõiduki pidamiseks ja hooldamiseks ulatuses, milles sõidukit töö jaoks kasutati. Vivika Tihkani sõnul on see positiivne, sest praegune 500 kroonine hüvitis ei kompenseeri midagi. ?See, kui firma maksab kinni ka kindlustuse, ja tohib seda kuludesse kanda, on õigustatud,? lausus Tihkan. Tema sõnul on vaja ainult iga inimesega eraldi proportsioonid paika panna, mis ulatuses kulusid jagada.

Sätestatakse täpsemalt töötaja materiaalne vastutus tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, vastustus muutub piiramatuks. Piiramatu vastutuses saab kokku leppida ka kollektiivlepingu raames. Tihkani sõnul on töötaja vastutus väga loogiline: ?Nagu inimene vastutab oma vara eest, peab töötaja vastutama ka töökoha vara eest. Kui riskisumma üle jõu käib, siis saab seda ju alati kindlustada.?

Tallinna Soojuse juhi Elmar Sepa ja botaanikaaia direktori Jüri Oti vallandamisjuhtumi oleks uus eelnõu samuti kiiremini lahendanud. Töötaja haiguse ajal töölepingut reeglina lõpetada ei saa. Kehtivas õiguses puudus võimalus, et tööandja saaks töötaja haigust kontrollida. Nüüd saab põhjendatud kahtluse korral nõuda haigekassalt sõltumatut ekspertiisi. Kui töötaja sellest keeldub, võib tööandja töölepingu hoolimata töötaja ajutisest töövõimatusest lõpetada. ?Ühest küljest on hea meel, et minul tööandjana avaneb põhjendatud kahtluse korral võimalus uurida töötaja haiguslehe tõesust, aga eetilisest küljest ei leia ma endal õigust tuhnida teise inimese haiguslugudes,? kommenteeris Idea juht Mark Eikner. ?Lihtsam on luua oma töötajatega usalduslikud suhted.?

tööle ennistamine kaob väikeettevõttes

juhte kergem vallandada

konkurentsipiirang

töötaja materiaalne vastutus piiramatu

töövõimetust saab kontrollida

erisoodustus tuleb tagastada, kui töötaja lahkub töölt ja soodustuse väärtus ületab kolmandiku töötaja kuupalgast

tööluusi puhul on võimalik kuupalka 25% võrra vähendada

tööga seotud kulutuste katmise kohustus tööandjal

tugevneb kollektiivlepingute roll

topelthüvitis: töötu kindlustus + koondamishüvitis

suurenevad kahepoolse kokkuleppe võimalused

isikliku auto kasutamise hüvitis suureneb

pensionile siirduja saab tööandjalt lahkumishüvitise

eelmine tööandja maksab kuni kaks aastat viimast kuupalka konkurentsikeelu korral

distsiplinaarkaristus kaob